Annad mootorrattale sõrme, võtab terve käe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reigo Vilu kinnitusel saaks ühe vana ratta taastatud paari nädalaga, kuid aeg ja raha seavad oma piirid.
Reigo Vilu kinnitusel saaks ühe vana ratta taastatud paari nädalaga, kuid aeg ja raha seavad oma piirid. Foto: Meelis Meilbaum

“Kui inimene on haige, siis ta on haige, aga ega seda ju keegi tunnistada ei taha,” ütleb naerdes mootorsõidukite huviline Vello Vilu, kes pea viimsed kolmkümmend aastat oma elust on pühendanud vanade mootorrataste restaureerimisele.

Nimelt tegutsevad Rakvere külje all Taaravainu külas klubi Virumaa UNIC nime all juba aastaid kaks tulihingelist vanade tsiklite huvilist Vello ja Reigo Vilu. Hobi korras restaureerivad nad Tšehhis alates 1929. aastast toodetud Jawasid. Praegune vanim ratas pärineb neil küll 1936. aastast, kuid tegijate suur unistus on ühel päeval korda teha ka esimese Jawa, mis rahvasuus on tuntud nime Rumpal all.

Vanade rataste omanikud oma sõiduvahenditele enamasti iga päev häält sisse ei pane, sest tänapäevased mudelid on Reigo Vilu sõnul tunduvalt töökindlamad ja nendega on mugavam sõita. Vanade ratastega saab üldjuhul üles kiiruse kuni 60 kilomeetrit tunnis, ja et nendega pikemaid sõite teha, tuleb varuda kannatust ega tohi lasta oma ratturiego häirida faktist, et kõik teised teelviibijad “mootorratturhiirtest” mööda vuhisevad. Seega nende ratastega poes piima järel käijaid eriti ei leia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles