Javelin võlus Eesti kaitseväelasi lihtsusega

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Sven Mikseri hinnangul tundub Javelinide ost igati hea tehing olevat.
Kaitseminister Sven Mikseri hinnangul tundub Javelinide ost igati hea tehing olevat. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti kaitseväe soetatava Javelini tankitõrjeraketisüsteemi kõige suurem eelis on lihtsus. “Sellega võin isegi mina tankile pihta saada,” teatas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Kindralmajor lisas, et viimati tulistas ta tankitõrjeraketisüsteemist 15 aastat tagasi.

Javelin toimib Terrase sõnul lase-ja-unusta-põhimõttel, mis tähendab, et pärast lasku ei ole märki enam vaja sihikul hoida ja rakett teeb ise oma töö ära.

Samuti on Javelini raketti võimalik seadistada nii, et see tabaks sihtmärki pealtpoolt – sealt on soomusmasinad üldjuhul kõige nõrgemini kaitstud –, mis suurendab sihtmärgi hävitamise tõenäosust.

Kaitseminister Sven Mikser rääkis pärast kaitseväe keskpolügoonil toimunud näidislaskmist, et Javelinide ost tundub olevat igati hea tehing.

Niisuguse süsteemi tootjaid oleks leidunud lähemaltki kui USAst, kuid ministri sõnul on just Javelin süsteem, mille kohta on kaitsevägi leidnud, et see on meie olude jaoks kõige parem.

“Hinna ja kvaliteedi suhe on Javelini puhul kõige parem,” kinnitas Riho Terras.

Sven Mikseri hinnangul on tähtis seegi, et Eesti riik soetab tankitõrjeraketisüsteemi oma kõige suuremalt ja olulisemalt liitlaselt.

“Praegu kaitseväes kasutusel olevad süsteemid on jõudnud oma elukaare teise poolde ning vajavad paratamatult väljavahetamist,” märkis minister.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et praegu kasutusel olevad raketid soetati kümneks aastaks ning need jäävad kasutusse aegumistähtaja saabumiseni.

Esialgu on kavas osta 80 uut tankitõrjeraketisüsteemi, mis antakse kõikidele kaitseväe üksustele.

“Ka kaitseliidule,” täpsustas Riho Terras.

Javelini toimimist demonstreerisid eile kaitseväe keskpolügoonil Ameerika ühendriikide 173. brigaadi 91. ratsaväerügemendi 1. pataljoni õhudessantväelaste kompanii võitlejad.

USA suursaadik Eestis Jeffrey Levine rääkis, et demonstratsioonlaskmisteks kasutatud Javelinid jõudsid siia tänu USA väekontingendile Saksamaal ja Itaalias.

Tema sõnul ei ole Javelin Eesti sõjameeste jaoks päris tundmatu, sest eestlased on seda kasutanud Afganistanis.

Javelini laskekaugus on kuni 2 kilomeetrit, minimaalne laskekaugus aga 65 meetrit. Süsteem koos raketiga kaalub umbes 22,5 kilogrammi, nii et sellega saab põhimõtteliselt hakkama ka üks sõdur.

Raketisüsteemi sihtimisseadeldis võimaldab näha sihtmärki ka halva ilmaga, näiteks läbi udu või suitsu.

Javelini raketti on võimalik välja tulistada suletud või poolsuletud ruumidest (hoonete ja varjendite seest), mis suurendab raketisüsteemi kasutamise paindlikkust, seda eriti linnalahingus.

5. juunil volitas valitsuskabinet kaitseministrit alustama läbirääkimisi Ameerika ühendriikidega kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimiseks, mis vahetaksid järk-järgult välja praegu kaitseväe relvastuses olevad teise põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemid Milan.

Sven Mikseri sõnul viidaks Javelinide hankimisega ellu üks riigikaitse arengukava prioriteetidest.

“USA pakkumine vastab kaitseväe sõjalistele vajadustele ja on ka hinna poolest meile sobiv, mistõttu otsustas valitsuskabinet alustada USAga sel teemal läbirääkimisi,” ütles Mikser.

Tankitõrjeraketisüsteem Javelin on alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles