Hiljaaegu juhtus minuga selline seik. Õues oli soe nagu ikka, linnud laulsid ja mina kõndisin pärast toimekat ja (vähemalt enda arvates) üsna produktiivset tööpäeva kodu poole. Kõrvaltänavast lähenes kepi najal vanem meesterahvas. Mind nähes jäi seisma, sülitas korra, näitas mu pihta näpuga ja ütles: “Ma olen 68. Teievanusena käisin ma tööl ja õppisin, mitte ei logelenud!”