Viis valesti kasutatavat fakti kiirlaenu kohta

, Credit24 Eesti turundusjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmus Tipp
Rasmus Tipp Foto: Erakogu

Kiirlaenust räägitakse meedias pea iga päev, aga kui küsida, kuidas ja mille poolest erineb kiirlaen teistest finantstoodetest, siis ei oska paljud inimesed sellele vastata. Levinud on ka väärarusaamad või stereotüübid, mida kohaldatakse tarbimislaenu klientidest rääkides. Alljärgnevalt leiab viis olulist fakti kiirlaenu kohta, mida sageli ei teata või valesti kasutatakse.

1. Kiirlaen ei ole tingimata SMS-laen. Kiirlaenu kutsutakse rahva seas sageli SMS-laenuks, kuigi enamik laenuettevõtteid SMSi teel laenu ei väljasta. Seega ei ole iga kiir- või tarbimislaen tingimata SMS-laen. Õige on kasutada selliseid väljendeid nagu tarbimislaen, lühilaen, kiirlaen.

2. Erinevalt laialdaselt levinud kuvandist ei ole kiirlaenukliendid elu heidikud, rumalad ja/või end lõhki laenanud inimesed, kes on pidanud võlapakku Soome tööle minema. Neid kuvandeid kasutatakse meedias sageli ekslikult, kui käsitletakse “tüüpilisi” kiirlaenukliente. Tegu on väära, eksliku kirjeldusega. Tarbimislaen on toode, mida on kasutanud ligikaudu 180 000 inimest, mis moodustab Eesti tööealisest elanikkonnast (u 975 000 inimest) enam kui 18%. Tegemist on arvestatava hulga inimestega, kes kõik kindlasti ei vasta enda elustiililt ega taustalt eespool välja toodud kirjeldusele. Nende inimeste seas on neid, kes eelistavad pangatoodetest paindlikumaid ja kiiremaid lahendusi või kes suurpankade tarbimislaenu kliendi staatuseni ei küündi ka vaatamata piisavale ja püsivale sissetulekule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles