Linnakodanik Jaanus Lekk võttis sotsiaalmeedias üles Rakvere tülikate linnalindude teema, mis on aktuaalne ka paljudes teistes linnades ja asulates.
Linnalinnud - paratamatu nuhtlus kõikjal Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Käisin täna raamatukogu juures, seal puude all on ikka jube hais. Ei saa öelda, et ma loodust ei armastaks, olen ise ka looduskaitsega tegelenud, aga Rakvere linnas kujunenud olukord on natuke ebanormaalne. Mul ei ole midagi linnalindude vastu, aga olgu vait ja ärgu pasandagu,” rääkis Jaanus Lekk. Head lahendust tekkinud olukorrale tal samas välja pakkuda pole. Kortermajale, kus ta ise elab, lasi ta paigutada jupi tuvitõket vihmaveerenni külge. Sellel on ogad, mis ei lase tuvidel majaservale laskuda. “Auto on pärast seda puhas olnud, ainul tuvisulgi on alla tulnud,” märkis Lekk.
Linnalindude pärast linnavalitsusse pöördujaid on Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sõnul suhteliselt vähe. Rakveres on probleemiks hakid, varesed ja tuvid. Kajakad satuvad linna praegu väga harva, kuid Juhkami meenutuste kohaselt oli siis, kui prügila veel töötas, kajakaid linnas arvukalt.
“Küll käisid kevadel siin jahimehed, kes soovisid probleemile lahendust pakkuda linde õhkrelvadest küttides, kuid tiheasustusega linnaruumis on selline tegevus seadusega karmilt keelatud. Uurisime siis ka teisi võimalusi, aga ühtegi head ja toimivat lahendust sellele olukorrale ei olegi,” kõneles Juhkami.
Tartu linnavalitsus kulutas ligikaudu 8000 eurot, et paigaldada linnupeletid, mis esitavad teatud aja tagant lindude hädakisa. Kuna linnupeletid on Tartus üleval olnud pisut alla kuu, on Tartu linnavalitsuse linnapuhastuse peaspetsialisti Mart Lukasoni sõnul veel vara järeldusi teha. “Hommikul ikkagi on pargipinkidel lindude väljaheiteid märgata, aga päeval ringi vaadates oleks linde linnapildis nagu vähem. Aga midagi kindlat ei julge veel nii lühikese aja puhul öelda,” rääkis Lukason.
Kuigi Tartu muretses linnupeletid juba märtsis, ei saanud neid Eesti Ornitoloogiaühingu vastuseisu ja ka seaduse tõttu käivitada, sest pesitsusajal on lindude häirimine keelatud.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on lubamatu linde pesitsemise ajal häirida, küll mõistab ta linlaste muret seoses linnalindudega ja peletite kasutamisse pesitsusvälisel ajal ornitoloogid taunivalt ei suhtu.
“Peletid muidugi ei lahenda probleemi. Kui need linde häirivad, siis probleem paikneb lihtsalt linnas ümber. Linnast välja sellega linde ei peleta, sest siin on rohkem toitu ja talvel soojem.
Ka võivad nad pikapeale peletitega lihtsalt harjuda. Head lahendust linnalindude probleemile ei ole,” nentis ka Volke.
Kadrina vald proovis mõni aasta tagasi peletada tülikaks muutunud hakke ja vareseid Ameerika ühendriikidest tellitud CD-plaadilt lindude hädakisa ja hoiatushäälitsusi mängides.
Suurt edu võitluses lindudega sel moel ei saavutatud, võib-olla ei saanud Kadrina varesed lihtsalt oma Ameerika suguvendade dialektist aru.
Veljo Volke kinnitas, et see võib tõepoolest nii olla, et eri piirkondade linnud üksteise häälitsusi ei mõista.