Tammikus kasvavad kirjanikud

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjarahvas ja auhindajad lõikavad tammiku avatuks. Esiplaanil kirjandustammiku mõtte algataja Ilme Post, kääridega toimetavad Lehte Hainsalu,  Kalju Saaber, Aimee Beekman, Toomas Väinaste, Leelo Tungal, Eeva Park, Peeter Urm, Nasta Pino ja Livia Viitol.
Kirjarahvas ja auhindajad lõikavad tammiku avatuks. Esiplaanil kirjandustammiku mõtte algataja Ilme Post, kääridega toimetavad Lehte Hainsalu, Kalju Saaber, Aimee Beekman, Toomas Väinaste, Leelo Tungal, Eeva Park, Peeter Urm, Nasta Pino ja Livia Viitol. Foto: Inna Grünfeldt

Kui tammetõru 350 aastat tagasi mullas idanema hakkas, polnud eesti kirjandust. Kolme sajandi pärast nägi Vinni-Pajusti tammik Vilde kirjandusauhinna sündi. Nüüd kohtusid tammed kirjanikega.

Vinni-Pajusti tammiku ja Eduard Vilde kirjandusauhinna ajalukku kirjutas 2014. aasta ­augustikuu teine päev uue lehekülje: iga laureaat sai omanimelise tammepuu. Ehk peaks ütlema hoopis teistpidi: tammed said endale isikliku kirjaniku. Tammised sildid, millele põletatud kirjaniku nimi ja laureaadiks pärgamise aasta, kutsuvad jalutajat mõtisklema kirjanduse üle. Vildelaste lemmikkirjanikul Mats Traadil on aastanumbreid neli.

Nagu tammik ei kasva mõne aastaga, nõudis tammede ja kirjanike kokkuviimine idee autorilt, tulihingeliselt kirjanduse ja looduse sõbralt Ilme Postilt tublisti mõttetööd ning lugematuid uitamisi tammikus. Kevadeks oli plaan küps, tammed valitud ja Vinni vald mõtte teostamisele igati toeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles