Juhtkiri: Iseseisvuse taastamine

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tähistame homme Eesti taasiseseisvumist ehk juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist. 20. ­augustil 1991 kell 23.03 võttis tol ajal parlamendi kohuseid täitnud Eesti vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Kell 23.03 oli 105liikmelisest Eesti ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes jätsid end hääletamiseks registreerimata ning lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis.

Otsuse vastuvõtmisel sai tõukeks Moskvas Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroika ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. ­augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel NSV Liit lagunes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles