Liilia kaupluse töökas naispere ei jäta jonni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mairi Beilmann (vasakul) ja Marika Kümniku klientide seas on nii kohalikku kui ka ümberkaudsete valdade rahvast.
Mairi Beilmann (vasakul) ja Marika Kümniku klientide seas on nii kohalikku kui ka ümberkaudsete valdade rahvast. Foto: Ain Liiva

Väike-Maarjas tegutsevas hubases poes võtavad tulijaid vastu rõõmsa olemisega perenaised Marika Kümnik ja Mairi Beilmann, kuigi tööd on ees nii palju, et suvepuhkusele ei jää mahti mõeldagi.

Mullu oktoobris avatud kaupluses tegeldakse riiete õmblemise, pesemise, triikimise, parandamise ja müügiga ning kudumisega. Alguses tuli naiste sõnul ka veidi reklaami teha, kuid rahulikumad olid ainult kaks esimest nädalat. Siis hakkas tööjärg kasvama. Marika Kümnik tõdeb, et tellimuste suur hulk on tegelikult hea, sest siis pole karta, et päris ilma tööta võiks jääda.

Tema kartus on põhjendatud, sest tööta olemisest asi alguse saigi. Mõlemad naised kirjutasid töötukassale äriplaani, üks õmblustoa ja teine samale alale lisaks käsitööpoe kohta, kuid rahastus jäi tookord saamata. “Ma ei jätnud ikka jonni. Pöördusin valla majanduskomisjoni poole, sain toetust ja võtsin Mairi ka kampa,” räägib ettevõtlik tegutseja poe asutamise loo. Et valla piires selliseid teenuseid ei pakutud, kuid nõudlus oli, polnud volikogu komisjonist keegi rõivapoe plaani vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles