Maakoolide rasked valikud: diplom või inimene

Rakke gümnaasiumi direktor Arvo Sakjas rääkis, et väikeses kohas, nagu Rakke seda on, tekitab õpetajate leidmine alati peavalu. Isegi toimiv rongiliiklus ei meelita noori sinna tööle. “Need jutud, et palk tõuseb ja õpetajaamet muutub populaarseks, ei vasta tegelikult reaalsusele,” tõdes direktor ja lisas, et kuigi läbi raskuste, minnakse uuele õppeaastale siiski vastu täidetud ametikohtadega.

Üheks põhjuseks, miks maakoolid õpetajate seas populaarsed ei ole, on asjaolu, et töötajatele täiskoha pakkumine on neis haridusasutustes sageli võimatu. Nii peab koolijuht langetama ka valikuid, kas lähtuda töötajate palkamisel diplomist või sellest, et oleks tubli inimene, kes lapsi õpetada tahaks.

“Poiste tööõpetus on selline aine, mille õpetajaid pole kuskilt võtta,” ütles Sakjas, kelle sõnul õpetab Rakkes poistele esmaseid eluks tähtsaid töövõtteid üks tubli asja tundev mees, kes küll ametilt õpetaja ei ole. Lisaks on keeruline leida õpetajaid keemia ja füüsika tundideks klassi ette.

Meesõpetajate puudust peab Rakke gümnaasiumi direktor levinud probleemiks ning siin ei mängi tema arvates rolli üksnes madal palk, vaid ka õpetajaameti madal prestiiž ja vähene hinnatus ühiskonnas.

Loodusainete õpetajate puuduses vaevleb ka Haljala gümnaasium, kus ained siiski õpetamata ei jää, sest leitakse lahendus asendajate näol. “Bioloogia- ja geograafiaõpetajate kohal valitseb täielik põud,” nentis kooli direktor Inge Laiv.

Selle eriala inimesi suundub õpetajatööle vähe. Ja neil, kes seda teevad, on tööpõld lai ning kooli valides lähtutakse endale soodsamast asukohast. Kevadel otsiti Haljalasse ka klassiõpetajat, kuid see ametikoht täitus ruttu.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku andmetel on maakonnas õpetajate otsingud viimasel kolmel aastal siiski oluliselt vähenenud. Tema sõnul vajataksegi enamasti õpetajaid, kes oleksid nõus töötama osalise koormusega, vajadus täiskohaga õpetajate järele on oluliselt väiksem.

“Mais-juunis otsiti päris mitmele koolile õpetajaid, kolme­kümne kaheksast koolist otsis õpetajaid viisteist kooli kahekümne kuuele ametikohale. Kuna seadus nõuab õpetaja vabale ametikohale konkursi väljakuulutamist, siis koolid seda ka teevad, kuigi mõnel juhul saab vaba ametikoha kooli teiste õpetajate abil lahendada. Seetõttu ei ole päris adekvaatset ülevaadet, milline on õpetajate ja teiste pedagoogide tegelik vajadus,” rääkis Marge Lepik.

Ka tema nentis, et kõige enam otsitakse keemia- ja füüsikaõpetajaid, kuid sellel aastal on oluliselt kasvanud nõudmine ka klassiõpetajate järele – varem oli nende seas pigem suur ülepakkumine.

“Eriti vajatakse selliseid klassiõpetajaid, kes on valmis töötama erivajadustega õpilastega klassis,” lisas haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja.

Augustis otsitakse õpetajaid juba vähem, pigem küsitakse maavalitsusest nõu, kust võiks veel puuduvatele kohtadele töötajaid leida, sest konkurss on ebaõnnestunud ja õpetajat ei ole.

Edukamalt läheb uuele õppeaastale vastu Tapa gümnaasium, kus kevadel kuulutati välja konkurss klassiõpetaja ja psühholoogi tühja koha täitmiseks. Kooli personalijuhi Agnes Jürjo kinnitusel on need kohad nüüdseks täidetud.

Marge Lepik teadis öelda, et eripedagoogide, logopeedide jt spetsialistide otsingud on varasemate aastatega võrreldes vähenenud ning kui aastaid on olnud suur vajadus inglise keele õpetajate järele, siis tänavuste andmete kohaselt neist enam puudust ei ole.

Vinni vallavalitsuse haridusnõuniku Margit Diitsi sõnul pole valla koolides õpetajate leidmisega suurt vaeva olnud, tema näeb selles tänu koolijuhtide tööle.

“Meie õpetajad on koolile truud ja eks direktorid on selle nimel ka pidevalt tegutsenud, et õpetajaid jaguks. Pole lihtsalt lootma jäänud, et äkki keegi tuleb,” rääkis Diits. Vinni valda kuuluvad Vinni-Pajusti gümnaasium, Roela lasteaed-põhikool ja Tudu lasteaed-põhikool.