Marje Leht: “Ma ei taha teha ühesuguseid asju”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui keegi oleks kooliajal öelnud, et tema tööde ja juhiste järgi teevad varsti teised käsitööhuvilised oma lastele riideid, oleks Marje Leht nad metsa saatnud. Nüüd heegeldab ta peaaegu igal vabal hetkel, ja kui käed parasjagu ei käi, siis vähemalt mõtleb pooleli tööle ja päris oma raamatule.
Kui keegi oleks kooliajal öelnud, et tema tööde ja juhiste järgi teevad varsti teised käsitööhuvilised oma lastele riideid, oleks Marje Leht nad metsa saatnud. Nüüd heegeldab ta peaaegu igal vabal hetkel, ja kui käed parasjagu ei käi, siis vähemalt mõtleb pooleli tööle ja päris oma raamatule. Foto: Ain Liiva

Kui keegi oleks kooliajal öelnud, et tema tööde ja juhiste järgi teevad varsti teised käsitööhuvilised oma lastele riideid, oleks Marje Leht nad metsa saatnud. Nüüd heegeldab ta peaaegu igal vabal hetkel, ja kui käed parasjagu ei käi, siis vähemalt mõtleb pooleli tööle ja päris oma raamatule.

Kuidas nii, et kooliajal vihkasite käsitööd ja nüüd ei saa käed rüpes istuda?

Ma arvan, et see oli sund, mis tekitas trotsi. Mulle ei istunud kudumine ja õmblemine, need aitas ema alati ära teha. Õmblemisel tuli kogu aeg tallata ja ma ei osanud selle masinaga midagi teha. Kui ei tule välja nii, nagu tahad, siis ei taha üldse teha. Samas jätkus siis lisaks palju muud tegemist. Mulle väga meeldis joonistada. Kõige rohkem sobis heegeldamine ja praegu teen enamiku asju just selles tehnikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles