Aastaid kestnud võitluses tüütute vareste ja hakkidega on Kadrina vald lõpuks väljumas võitjana, sest uus linnupeleti on hakanud sulelistele mõju avaldama.
Kadrina seljatas rahu rikkunud tüütud varesed ja hakid
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
27. august 2014, 07:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina abivallavanem Jaan Stern rääkis, et kevadsuvel pesitsuse ajal hakkavad peamiselt vallakeskuse keskel kuusehekis pesitsevad varesed ja hakid valjult häälitsema, segades läheduses elavaid inimesi. Peamisteks kannatajateks on vallavõimude andmetel kahe viiekorruselise paneelmaja elanikud. Väidetavalt on mõned linnud muutunud ka agressiivseks, rünnates inimesi.
Tänavu tegi omavalitsus sajaprotsendilise valla osalusega osaühingule Kadrina Kommunaal ülesandeks osta äriühingult Viljakoda lindude peleti. Seda aga lindude pesitsemise ajal üles panna ei saanud. Alles juuli keskel andis keskkonnateenistus agregaadi paigaldamiseks loa. “Varesed on rohkem hoitud kui inimesed,” pahandas abivallavanem Jaan Stern.
Kadrina Kommunaali tegevdirektor Jaan Piirisalu selgitas, et koos paigaldusega umbes 2500 eurot maksma läinud peleti töötab päikesepatareidega ja on Rakvere tee 1 maja katusel. Seadeldisel on mitu programmi. Vallakeskuses kasutatakse hakkidele ja varestele mõeldut. Iga tunni tagant teeb seadeldis vaheldumisi paari minuti jooksul kord haki, kord varese hädakisa meenutavat heli. Piirisalu sõnul kostab see umbes kilomeetri raadiuses. Vajadusel keerab seadeldist hooldav töömees heli valjemaks või vaiksemaks.
Piirisalu ei osanud öelda, kas uus aparaat on soovitud tulemust andnud. “Tunduvalt paremaks on läinud,” ütles ta siiski. Valla lehes korraldati sel teemal küsitlus, kus inimestel palutakse oma arvamust avaldada. Küsitluse tulemused ei ole veel selgunud.
Vallavanem Erich Petrovits tunnistas, et temani on jõudnud nii positiivne kui ka negatiivne tagasiside. Mõned väidavad, et peleti on olukorra paremaks, mõned, et hullemaks teinud.
Abivallavanem Jaan Stern aga on seda meelt, et linnupeleti on andud märgatavaid tulemusi. Abivallavanem meenutas, et tüütute vareste ja hakkidega võitlemisel on varem proovitud mitmeid võtteid. On lõhutud lindude pesi kuusehekis, kus nad pesitsevad.
Teiste omavalitsuste eeskujul kasutati õhupalle, millele olid joonistatud suure linnu silmad. Ka on välismaalt tellitud CD-plaat röövlinnu häälitsustega.
Vareste ja hakkidega võitlemisel kaaluti kunagi teed tuisu eest kaitsnud kuuseheki mahavõtmist. Nüüd sel enam tee kaitsmise funktsiooni ei ole, vaid on haljastuselement, mida saab alati asendada mõne muu haljastusega.
Kuuseheki kallale siiski minema ei pea. “Praegu see ilmselgelt toimib,” oli Stern juulis paigaldatud linnupeleti tööga rahul.
Samas lausus abivallavanem, et ega linnud ei kao kuhugi – kui üks koht neile ei meeldi, lähevad teise kohta. “Seda näeb järgmisel kevadel,” märkis Stern.