Alates eelmise aasta suvest maksab riik omavalitsuste kaudu vajaduspõhist peretoetust, ent taotlejaid on vähe, sest summa on väike ja sellegi pisku kättesaamiseks tuleb täita hulk pabereid.
Peretoetuse taotlemisest sageli loobutakse
28. august 2014, 07:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on praegu 9.59 eurot kuus ühe lapsega perele ning 19.18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.
Põhimõte on toetada peresid, kes kõige enam abi vajavad, seda makstakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavatele lastega perekondadele. Toetuse määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvest selleks eraldatud summast.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et kui omavalitsusel on tänavu riigilt toetuse maksmiseks saadud 18 300 eurot, siis esimese seitsme kuuga on sellest välja makstud 3300 eurot.
“Nendest, kes võiksid seda toetust saada, on taotlejate protsent üsna väike,” tõdes vallajuht.
Indrek Kesküla nimetas ühe põhjusena, miks vajaduspõhist toetust vähe taotletakse, summa väiksust. “Taotlus tuleb esitada iga kolme kuu järel uuesti, eks seegi hirmutab inimesi. Võib-olla on siiski ka teavet liiga vähe,” avaldas vallajuht arvamust.
Kesküla leidis, et peretoetust tuleks tõsta ja võib-olla oleks mõistlik vähendada ka bürokraatiat, võimaldades taotleda toetust korraga aastaks või pooleks aastaks.
“Samas olen ma seda meelt, et toetus peaks jääma siiski neile, kes abi vajavad, mitte laienema kõigile,” täpsustas vallavanem.
Üksinda kolme last kasvatav ja Rakveres elav ema ütles, et saaks seda toetust taotleda, kuid on loobunud. “Summa on naeruväärne. Sellegi saamiseks tuleb hulk pabereid täita ja pidevalt tõendada, et sul on madal sissetulek. Ei hakka ennast alandama, tuleme kuidagi ilma selle vähem kui kahekümne eurota ka toime,” põhjendas pereema.
Samas lisas ta, et kui toetused järgmisest aastast kasvavad, siis ta mõtleb selle üle. “90 eurot, mida on lubatud, on juba selline raha, mille eest võib lapsele mõne korralikuma riideeseme osta või nädalapäevad perega söönuks saada. Võib-olla tuleb uhkus alla neelata,” arutles naine.
Järgmisel aastal tõuseb väiksema sissetulekuga lastega peredele makstav vajaduspõhine peretoetus 45 euroni kuus ühe lapsega perele ja 90 euroni kuus vähemalt kahe lapsega perele.
Haljala valla sotsiaaltöötaja Urve Vogt rääkis, et praegu saab vallas vajaduspõhist peretoetust neli–viis peret. “On olnud perioode, kui toetuse saajaid on rohkem,” ütles ta.
Sotsiaaltöötaja sõnul on vallas abi vajavad pered teada. Eriti alguses võeti nendega ühendust ning selgitati, et selline võimalus on olemas.
“Eks summa on muidugi naeruväärne,” tõdes Vogt, lisades kohe, et inimesed on olnud väikesegi toetuse eest tänulikud ja leidnud, et sellestki on toime tulemiseks abi.
Laekvere valla sotsiaalkonsultant Silvi Sirelpuu rääkis, et vajaduspõhist peretoetust ikka taotletakse, kuid vähem, kui võiks.
“Eks põhjused on kindlasti erinevad,” lausus Silvi Sirelpuu. Ka tuleb toetuse saamiseks esitada mitmeid dokumente, mis Sirelpuu hinnangul on kindlasti üheks põhjuseks, miks toetusest loobutakse.
Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt on öelnud, et lastetoetuse süsteemi sisseviimine oli väga oluline samm enim abi vajavate perede aitamiseks. Küll tuleb tõdeda, et seni on toetussummad olnud väga tagasihoidlikud.
Kütt peab seda ka üheks põhjustest, miks vaid viiendik õigustatud saajaist on seni toetust taotlenud – taotlemine tundus inimestele keerulisem kui selle tulemusena saadav abi.
Vajaduspõhist peretoetust hakati maksma eelmisel suvel.
Mis on vajaduspõhine peretoetus?
Kui perekonnas on üks laps, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või mõni muu pereliige, makstakse toetust praegu 9.59 eurot perekonna kohta (järgmisest aastast 45 eurot).
Kui perekonnas on vähemalt kaks last, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või mõni muu pereliige, makstakse perekonna kohta toetust 19.18 eurot (järgmisest aastast 90 eurot).
Vajaduspõhisele peretoetusele on õigus perekonnal, kuhu kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps, ning kelle netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
Sissetulekupiiri määramiseks on sotsiaalministeeriumi kodulehelt leitav vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator.
Vastavalt 2014. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tänavu perekonna esimesele liikmele 299 eurot kuus.
Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 149.5 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 89.7 eurot kuus.
Näiteks ema-isa ja ühe alla 14aastase lapsega pere puhul on sissetuleku piiriks 538.2 eurot.