Liis Kumpas: “Õpetajal lihtsalt tarkusest ei piisa”

Asute õpetajana tööle Tamsalu gümnaasiumis. Miks just seal?

Olen ise maakoolis käinud ja sellepärast on väikesed koolid mulle hingelähedased. Samuti on elu mind siia toonud. Kaalusin muidugi kandideerides ka teisi koole, aga kuna Tamsalus tunti minu vastu kõige suuremat huvi ja vastuvõtt oli meeldiv, siis langetasingi otsuse just selle kooli kasuks. Sündinud olen Tapal, nii et Lääne-Virumaa pole mulle võõras.

Kas teil Tamsalu gümnaasiumi kohta oli ka eelteadmisi?

Ega väga ei olnud. Hiljem uurisin kooli kodulehelt ja töövestluse käigus sain kooli kohta üht-teist teada.

Kas õpetajana töötamine oli hetkeemotsiooni ajel tehtud otsus või pikem plaan?

Mul oli see mõte tegelikult juba põhikooli lõpetades. Gümnaasiumi lõpus tuli hetkeks küll muid valikuid ette, aga mulle meeldib õpetamine ja lastega töötamine. Olen alati tundnud, et tahaksin proovida maailma parandada.

Olete omandanud magistrikraadi. Kui paljud teie õpingukaaslastest samuti õpetajana töötavad?

Julgelt üle poole magistriõppe lõpetanutest töötab õpetajana. See protsent on tegelikult päris suur.

Milline on teie varasem õpetajatöö kogemus?

Eelnev kogemus jääb õpingute käigus läbitud praktikate piiresse. Igal aastal tuli käia praktikal ning need läbisin enamasti Läänemaa koolides, näiteks Lihula gümnaasiumis, mille olen ise samuti lõpetanud.

Kas õpetajaks olemine käib teil ka perekonna või sugulastega kaasas?

Jah, sugulaste seas on õpetajaid küll.

Kui suure koormusega tööle asute, milliseid klasse õpetate?

Esmaspäevast, 1. septembrist ootab mind täiskoht Tamsalu gümnaasiumi inglise keele õpetajana. Õpetan 4.–9. klassis, kõige suuremas klassis on ­õpilasi kakskümmend üks, kõige ­väiksemas kaksteist, nii et väga vähe ei ole.

Kas te ei pelga suurt töökoormust ja keerulisi suhteid teismeeas õpilastega?

Ei, olen positiivselt meelestatud ja vähemalt praegu see mind ei kohuta. Selles vanuses lastega saab juba teist moodi suhelda kui päris pisikestega ning ma loodan, et kõik sujub kenasti.

Lisaks inglise keele õpetaja kutsele olete veel klassiõpetaja.

Jah, aga Tamsalu gümnaasiumis töötan inglise keele õpetajana. Sellel aastal püüan sisse elada ja tulevikus võiks klassijuhatamistki kaaluda.

Mida tähendab teie jaoks õpetajaks olemine?

Õpetaja pole kindlasti üksnes aine selgitaja. Õpetaja esmane ülesanne on tekitada õpilastes õppimistahet ja motivatsiooni, kui seda ei ole, siis pole õpetajal klassi ees midagi teha. Lisaks on õpetaja roll tähis ka eeskuju andjana. Seda mäletan oma kooliajast, et mõne õpetaja öeldu või tehtu läks eriliselt korda. Need võivad tunduda esmapilgul pisiasjad, aga tegelikult on ühe õpetaja puhul väga olulised.

Nii et hea õpetaja pole pelgalt diplomeeritud inimene?

Ei, kindlasti mitte, sest õpetaja peab olema lisaks väga hea suhtleja. Lihtsalt tarkusest ei piisa.

Ütlesite, et teil olid oma kooliajal mõned õpetajad suureks eeskujuks. Mis on nende puhul konkreetselt meeles?

Algkoolis oli mul klassijuhataja, kellel oli lihtsalt kõik olemas – ta oli alati rõõmus, säravalt naeratav, hea suhtleja. Ükski probleem polnud tema jaoks liiga suur või ületamatu. Ta oli siis üsna noor õpetaja ja töötab siiani.

Kas jutud õpetajate madalast palgast ja vähe hinnatud ametist teid ei hirmuta?

Usun, et seegi probleem laheneb. Õpetajate palk pole ju nii traagiliselt väike, sest jätkuvalt on noori, kes õpivad ­selleks, et saada õpetajaks.

Kui palk liiga väike oleks, siis neid inimesi ei oleks.

Kuid meesõpetajaid on siiski väga vähe. Mida teha, et meelitada mehi kooli?

Eks tuleb tõele au anda, et meestele on raha olulisem, ja ega siin muud nippi polegi. Sageli peab ju mees peret ülal pidama, asi on ikka palgas.

Samuti on meestel suurem valikuvõimalus, nad leiavad endale rakendust pigem neil aladel, mis naistele ei sobi. Aga õpetajaks olemine sobib nii meestele kui naistele.

Kas teie kursusel ülikoolis oli noormehi õppimas?

Jah, üks noormees oli.

Mida arvab teie pere õpetajaks hakkamisest? Kas ei soovitatud mõni tulusam amet õppida?

Pere toetab mind alati. Pigem ollakse seda meelt, et teha tuleb seda, mida süda sunnib.

Keegi pole arvanud, et õpetajaks ei peaks õppima.

Igal õpetajal on oma nägemus tööst – mõni ei pane hindeid, teine arvab, et koduseid ülesandeid ei ole vaja. Kas teil on ka mõni plaan, mille järgi kavatsete tegutseda?

Sellisteks plaanideks on veel ilmselt vara, aga unistusi on mul küll. Kindlasti tahan olla selline õpetaja, kelle tunnid on vaheldusrikkad.

Samuti pole minu meelest mõeldav, et üks laps suudaks kolmveerand tundi ühe koha peal istuda ja sealjuures veel õppida.

Nii olen võtnud kavaks, et kindlasti peaks iga tund sisaldama enda liigutamist, mingeid mänge või muud sellist.