Järjestikused teated seakatku nakatunud surnud metssea leidmisest Viljandi- ja Valgamaal meie seakasvatajaid ei üllatanud, sest teada oli, et haigestunud metssead ületavad varem või hiljem ka Eesti riigipiiri.
Seakasvatajad hoiatavad katkupaanika eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Oleme omalt poolt teinud kõik, mis võimalik, ja rohkemgi veel. Ega jumala vastu muidugi ei saa,” kommenteeris SF Pandivere juhatuse liige Aare Kalson sigade katku jõudmist Eestisse.
SF Pandivere sealautadesse Kalsoni sõnul enam ükski inimene ilma tõsisema põhjuseta ei pääse, personali teadlikkust on tõstetud ja desinfitseerimisvahendite kasutamist tõhustatud.
Kõik aknad ja ventilatsiooniluugid on saanud ette võrgud, et takistada lindude pääsu lautadesse, näriliste teele on ümber Pandivere lauda paigutatud 65 mürgiga rotimaja.
“Oluline on, et paanikat ei tekiks ja inimesed ikka sealiha edasi ostaksid. Farmidesse pole katk Eestis jõudnud, ka ei ole see inimese tervisele ohtlik,” rõhutas Kalson.
Muu hulgas Rakvere lihakombinaadi omaniku HKScan Estonia juht Teet Soorm rääkis, et karme bioohutusmeetmeid rakendasid nad oma farmides juba paari kuu eest.
“Hetkel jälgime pingsamalt kõike ja rõhutame töötajatele veel rohkem, milline oht on. Kuigi me oleme seda juba ka iga päev teinud. Praegu on Eestis sigade ületootmine, Lätis ja Leedus on 50protsendiline alatootmine. Hetkel me ei tea, millised piirangud kehtestada võidakse, aga lähipäevil saame targemaks. Kõige rohkem mõjutab turgu paanika,” selgitas Soorm.
Ettevaatusabinõusid on teisigi. Näiteks OÜ Markilo farmides on selle juhi Urmas Lahe sõnul töötajatel keelatud lihavõileibade kaasvõtmine lõunasöögiks, ka ei tohi nad tulla tööle samas riietuses, millega metsas jalutamas või seenel käivad.
Enne sigadeni jõudmist peavad nad läbima kolmekordse desinfitseerivate mattide liini ja käima ka duši all. Lahe hinnangul on suurtootjad juba ammu võtnud käsile kõikvõimalikud ohutusmeetmed.
Küll heidab Laht ette valitsusele ja põllumajandusministeeriumile, et pole piisavalt suheldud Lätiga kogemuste vahetamiseks ning pole ka tutvustatud plaane, kuidas on kavas edasi toimida, kui mõnes siinses farmis peaks sead nakatuma.
“Kui peaks 600–700 seaga farmis midagi juhtuma ja sead tuleb tappa, siis Väike-Maarjasse viies ei saaks sealne loomsete jäätmete töötlemise tehas kuu aega teisi töid teha. Maha matta sigu ka ei saa, arvestades Lääne-Virumaa põhjavee olukorda,” rääkis Laht.
Seakatku peiteaeg on kaks nädalat, ja kui mõni nakatunud loom peaks mõnda Väike-Maarja tehase üle Eesti sõitvasse autosse sattuma, kannaks see Lahe sõnul kahe nädalaga katku igale poole laiali.
“Nii palju on vastamata küsimusi, millele ootaks ministeeriumilt ja riigilt vastuseid,” nentis Laht.
Eile kogunes veterinaar- ja toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metssigade seas.
Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.
Lääne-Virumaal on 70 majapidamist, kus peetakse vähemasti ühte siga ja kümme on 1000–1500 siga kasvatavaid suurtootjaid.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.