BiotaP OÜ poolt läbi viidud uuringu tulemused annavad lootust tulevikus toota Eestis leiduvast argilliidist biogeenset metaangaasi.
Riik alustas maavara argilliit uurimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse direktori kohusetäitja Tiina Kalju sõnul ületab argilliidis olev energiahulk Eesti maapõues leiduva põlevkivi energiahulga kuus korda ja kaevandatava põlevkivi energiahulga 30 korda.
Argilliiti leidub hulgaliselt ka Lääne-Virumaal. Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et kõige paksem kiht on seda Toolse maardlas, mis jääb Sõmeru valda. Näiteks Ubjas asub diktüoneemaargilliit 27-29 meetri sügavusel, põlevkivi jääb sealkandis 10-11 ja fosforiit 33-34 meetri sügavusele.
Argilliiti leidub üleüldse vaid Põhjarannikul, valdasid, kust seda leida võib, on Eestis alla kümne.
„Biogeense metaangaasi tootmine argilliidist on senini jäänud suurema tähelepanuta, sest kivimi orgaanilise aine sisaldus on väiksem kui põlevkivil. Äsja läbiviidud uuringu tulemused on aga tõestuseks, et argilliidist on võimalik toota kohalikku biogeenset metaangaasi maa all, puuraugus, kasutades sealsete mikroorganismide normaalset elutegevust. Tegemist on väävlivaeses kivimis looduslikult toimuva protsessiga, mille käigus hapnikuta keskkonnas mikroorganismide elutegevuse tulemusel tekkinud metaan koguneb kivimi pooridesse,“ selgitas Kalju.
Viis kuud väldanud esialgsed katsetused Eesti Geoloogiakeskuse kivimiproovidega on andnud juba positiivseid tulemusi. Uuringud jätkuvad, et tagada igakülgne tulevase tehnoloogia keskkonnasõbralikkus ning tõsta metaanitootmise protsessi efektiivsust. Uute katsetega on saadud 7,5 liitrit metaani ühe kilogrammi argilliidi kohta. Tavapäraselt arvestatakse argilliidi metaanisaagiseks 1,6 liitrit ühe kilogrammi kivimi kohta.
Uurimistöö käigus vaadeldi ka erinevate metaankütuste kasutamise rahvusvahelisi prognoose. Eraldi analüüsiti Euroopa Liidu direktiivide võimalikku mõju ja regulatiivset keskkonda biogeense gaasi kasutuselevõtuks Eestis. Tulevaste rakendusvõimaluste pakkumiseks kasutati parima võimaliku tehnoloogia arvestamise tunnustatud metoodikaid.
BiotaP OÜ on Eesti Arengufondi osalusega firma. Uurimistöösse olid kaasatud Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi ning Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Kompetentsikeskuse ning Eesti Geoloogiakeskuse teadlased.
Biogeense metaangaasi tootmise võimalikkuse uurimine on ellu kutsutud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Energiatehnoloogia Programmi raames.