Endine lasteaiaõpetaja õpib keevitajaks

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin leiab, et oleks pidanud ümberõppele ja keevitajaks saamisele varem mõtlema.
Katrin leiab, et oleks pidanud ümberõppele ja keevitajaks saamisele varem mõtlema. Foto: Marianne Loorents

Rakvere ametikoolis keevitamist õppiv Katrin (27) ütleb, et meestetööd tegevat naist või vastupidi, vaadatakse meie ühiskonnas endiselt halvasti.

“Kui sa lähed haiglasse, on su silm harjunud nägema meditsiiniõde, aga kui sa näed meditsiinivenda ...” esitab ta retoorilise küsimuse ja jätkab. “Kui me läheme Rimisse, on enamik kassapidajaist naised, aga aeg-ajalt istub seal ka mees. Siis kõik vaatavad ja sosistavad, et näe, mida ta siin teeb.”

Temagi on kokku puutunud suhtumisega, et kuuldes vastust küsimusele, mida sa õpid,  kõigepealt naerdakse ja siis küsitakse, mida sa tegelikult õpid, sest üks linnuluine – nii nimetab Katrin ennast ise – noor naine ei saa ju ometi unistada keevitaja elukutsest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles