Läinud laupäeva pärastlõunal askeldas 72aastane Olga Tapa külje all suvilate rajoonis oma majapidamises, sest rasket haigust põdeval mehel oli kodus paneelmajas enesetunne natuke parem ja ta lubas kaasa “maale”.
Tapa daatšad on kui tükike Venemaast
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
20. september 2014, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olga rääkis, et umbes veerand sajandit tagasi sai suvilakrunt ostetud Venemaal Tuulas ilmavalgust näinud pojatütre tarvis. Et lapsel oleks, kus olla, kui Eestisse vanavanematele külla tuleb.
Ülikoolipäevil tutvunud poega ja miniat Venemaalt Eestisse ei lastudki. Olevat öeldud, et kui tahate minna, siis makske kopsakas summa, mis riik teie koolitamisele on kulutanud. Täpset summat Olga ei mäletanud, küll aga seda, et nii suurt raha polnud kuskilt võtta.
Pojatütar aga enam Eestis vanavanematel külas käia ei saagi, sest töötab sõjakomissariaadis ja sealsetele töötajatele on välismaale minek keelatud.
Uhkusega näitas Olga oma aiamaad, kust parimatel aastatel on ta saanud 30 klaasitäit maasikaid. Viimased sisaldavad magneesiumi ja on kasulikud haigele abikaasale, kellele tervislik toitumine on eriti oluline. Sestap kasvatab Olga lisaks maasikatele veel kartulit, porgandit, sibulat. “Kaks ämbrit,” teab ta peast mullust kartulisaaki. Omakasvatatud juurviljad kuluvad marjaks raguu valmistamisel.
Möödunut meenutades arvutab Olga, et kunagi oli sealkandis umbes 30 suvilat ehk daatšat. Osa neist on joodikud maha põletanud, osa lihtsalt aegade hämarusse vajunud ja võssa kasvanud. Nüüdseks on kunagises uhkes suvilarajoonis vaid viis suitsu. Enamik käijaid on pensionäripõlve pidavad naised. Suvilarajooni vanem Nikolai läks aastate eest manala teele.
Aga aastakümneid tagasi olid suvilaomanikud veel noored. Pidasid pidusid. Mehed jäid mõnikord ööbima. Ettekäändeks toodi krundi valvamine. “Ei mina tea, mis nad seal öösel tegid,” vastas Olga küsimusele, kas öövalvuritel läks kõvaks peoks.
Kuritegevust pole suvilate juures olnud enam tükk aega. Eelmisel sajandil ikka juhtus, et käidi ühes või teises kohas sees ja näpati mõni ese.
Viiest kasutuses olevast suvilast kahes on elekter sees, teadis Olga. Üks omanik jääb täninigi veel mõnikord ööseks daatšasse. Olga aga seab õhtul sammud taas Tapale paneelmaja suunas.
Eriti uhke asi aga on suvilate rajoonis ühissaun. Selle uks on ööpäev läbi lahti. Saunamõnude maitsmiseks ja ihu harimiseks tuleb vaid vesi ja puud ise kaasa võtta.
Olga näitab kummuli pandud veetünnide poole ja seletab, et valmistub juba talveks. Ajaloolasest poeg käib teda abistamas kevadel ja sügisel. Kevadel seatakse suvila elamiseks valmis, sügisel aga sätitakse talve üle elama.