Kurikaelal on õigus teada, kes ta politseile üles andis

Alates 1. juulist jõustunud korrakaitseseadus lubab avalikus kohas alkoholi pruukida, kui sellega seotud tegevus kedagi ei häiri. Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla ütles, et häiritus oleneb inimesest: sama tegevus võib ühte häirida, teist mitte.

Politsei ei pea statistikat, kas pärast seadusmuudatust on avalikus kohas alkoholi pruukimisega seotud väljakutsete arv suurenenud või mitte. Pigem on see vähenenud, sest inimesed on seaduse antud õigustega kursis.

Alla sõnul ei pruukinud ka enne seadusmuudatust näiteks tänaval lamav joobes inimene politseisse sattuda. Kui lamaja suutis öelda oma nime ja kus elab, tehti talle protokoll avalikus kohas alkoholijoobes oleku või avalikus kohas alkoholi pruukimise eest ja viidi ta koju.

Kui nüüd kedagi avalikus kohas alkoholi pruukimine häirib, siis Alla sõnul peab ta politseisse teatades olema valmis hiljem korravalvuritele ütlusi andma. Need ütlused on aluseks õigusrikkujale karistuse määramisel. Samas on ­õigusrikkujal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, kust ta saab teada tunnistaja nime ja ilmselt ka isikukoodi. “Kuid kindlasti mitte elukohta,” lisas Alla.

Kui näiteks juhtub, et Rakveres politseisse helistanu elab ise Pärnus, siis ta ei pea hakkama hiljem Pärnu ja Rakvere vahet sõeluma, kui sai Rakveres politseile ütlused antud. Juhul kui politsei taotleb rikkujale kohtult karistuseks aresti, siis suure tõenäosusega peab inimene Pärnust veel kord Rakverre tulema, sest sageli tahab seadusesilm, et tunnistaja ütlused kõlaksid ka kohtusaalis. Seega saab õigusrikkuja tunnistajat ka nägupidi tundma.

Tunnistaja kaitset rakendatakse vaid kriminaalmenetluse puhul, väärteomenetlusele see ei laiene.

Küsimusele, kas tunnistaja võib ise hiljem sattuda kohtupinki, kus peab tõendama politseile või kohtule antud ütlusi, vastas Alla, et tõendite kogumine on keeruline ja võtab politseilt palju ressurssi. Maakonna politseijuht tõi näite, et kui tõendite puhul jääb mingi lünk sisse, siis korravalvurid kaaluvad väärteomenetluse lõpetamist.

Meediakanalis ilmunud video on ütluste lisatõend, mis annab politseile kindluse, et selline lugu tõesti juhtus. Kui nüüd tunnistaja ei soovi hiljem politseile või kohtule ütlusi anda, kartes, et kurikael saab teada tema nime ja teda tundma ka nägupidi, on politseil võimalus alustada meedias ilmunud ja avalikkusele huvi pakkunud video põhjal väärteomenetlust tunnistajat üle kuulamata. Siis saadetakse aga menetluse raames tunnistajale kutse tulla politseisse ütlusi andma, ja sellest ta enam keelduda ei saa.