Mõmmik käis taluõues ukse taga süüa nurumas

Parajasti maadles mõmmik mesitaruga ning vaatas talumehele julgelt otsa. “See ehmatas ikka ära, karjusin, aga noor karu askeldas edasi,” kirjeldas mees.

Tarust õnnestus otil jagu saada, kuid ründavad mesilased sundisid mesipuu siiski rahule jätma.

Seejärel läks ta õunu sööma, käis end tiigis jahutamas ja sobitas tutvust taksikoeraga.

Aleksander Brunfeld rääkis, et põgenes tuppa ja tõi sealt potikaaned, mida kokku lõi, kuid isegi selle peale ei teinud karu vehkat. Küll aga käis veel uksegi taga passimas.

Majaomanik pidas nõu tuttava jahimehega, kes arvas, et tõenäoliselt on loomal kõht tühi. Nii andiski mees kutsumata külalisele ukse vahelt ämbritäie õunu, mille viimane isukalt nahka pani. Seejärel heitis väsinud tegelane puu alla magama ning põõnas seal mitu tundi jutti. Brunfeldil õnnestus teha mõmmiku tegemistest fotoseeria.

Võib-olla oleks karupoeg seal kauemgi maganud, kui teda poleks segatud. Nimelt helistas Brunfeldi naabrist jahimees keskkonnainspektsiooni valvetelefonil ning spetsialistid võtsid ühendust Vinni jahiühistuga. Vinni jahimehed transportisid karu loomade veoks kohandatud furgooniga taluõuest minema.

Peremees imestas, et metsloomal puudus inimese suhtes igasugune ohutunne. Ja kui tavaliselt liiguvad karud pigem videvikus või öösel, siis Nurkse külas tuli ta koduhoovi  valgel ajal. “Võib-olla on ta kellegi juures kostil olnud,” arutles Brunfeld.

Vinni Jahimeeste Ühistu juht Aivar Viilup kinnitas, et juhtum karuga tõepoolest aset leidis. “Meie saime teate seetõttu, et karu toimetas meie maadel,” märkis Viilup.

Viilupi sõnul andis keskkonnaamet korralduse karu metsa viia, mida ka tehti.

Taluõuel tegutsenud mõmmik oli kindlasti noor. Simuna jahtkonna juht Raul Vahter arvas pilte vaadates, et tegemist on tänavu talvel sündinud karupojaga. Vahter nentis, et vanuse hindamine ei olegi nii lihtne, vaja on, et midagi oleks taustaks, millega looma suurust kõrvutada.

Ka pooleteiseaastased karud on täiskasvanutega võrreldes pisikesed. Samas inimese jaoks on isegi viiekümne kilo ringis kaaluv mõmmik kogukas loom.

“Täiskasvanud karudel on tekkinud ohutunne, neil on kogemusi jahipidamisega, aga karupojal veel kogemused puuduvad. Nii võivadki nad olla usaldavad, ei oska inimest karta,” selgitas Vahter, kelle meelest ei pruukinud karul midagi viga olla.

Vahter teadis rääkida, et ka Simuna lähistel oli hiljaaegu juhus, kus noor karu keset päeva majaõue tuli ning seal õunu nosima hakkas. Paar tundi hiljem, kui kõht täis, tõusis loom püsti ja läks oma teed.

Raul Vahter tõi välja, et Lääne-Virumaal tohtis tänavu küttida neli karu, niipalju ongi neid praeguseks lastud ehk karujaht maakonnas lõppenud. “Kui jahti ei peeta ja metsloomal tekivad pikemaajalised kogemused, et inimese naabruses on ohutu, võivad tema külaskäigud muidugi probleemiks kujuneda,” tõdes jahimees.

“Metslooma ajab inimese juurde ikka häda. Ilmselt oli karupojal kõht väga tühi, talv on tulemas ja rasvakihti vaja kasvatada,” mõtiskles loodusmees Peeter Hussar. Hussari sõnul on talvised karupojad veel väikesed ning neil on raske hakkama saada, kui emakaru on näiteks mingil põhjusel hukka saanud.

Karupojad sünnivad tavaliselt jaanuaris. Nad on sündides abitud, silmad avanevad alles kuuvanuselt.

Emakaru imetab poegi 4–5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad karupojad emaga koos, teise talve emakaru läheduses.