Enamlaste hirmuvalitsus Virumaal 1918. ja 1919. aastal

Taavi Minnik
, Tallinna ülikooli ajaloo instituudi doktorant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnarahvas on kogunenud vaatama enamlaste ohvrite massihaua avamist Palermo metsas pärast linna vabastamist 12. jaanuaril 1919.
Rakvere linnarahvas on kogunenud vaatama enamlaste ohvrite massihaua avamist Palermo metsas pärast linna vabastamist 12. jaanuaril 1919. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Tänavu möödus 95 aastat päevast, mil Eesti sõjavägi ja Soome vabatahtlikud Virumaa vabastasid. Et vabaduse hind on paraku kõrge, meenutavad meile Vabadussõja mälestusmärgid nende nimedega, kes 1918. ja 1919. aastal selle eest oma eluga tasusid.

Ilma nende ohvriteta oleks tulnud eesti rahval maksta tõenäoliselt veelgi kõrgemat hinda, millest muu hulgas annab tunnistust enamlaste lühike, vähem kui kahe kuu pikkune võimutsemine Virumaal. Toonasest Viru kreisist, mis koondas tänased Ida- ja Lääne-Viru maakonna, sai 1918. a detsembris ja 1919. a jaanuaris enim enamlaste käe läbi kannatanud Eesti maakond.

28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõjas Virumaa kaudu Tallinna peale liikunud Punaarmee koondis koosnes veel detsembri algul kahe kolmandiku ulatuses sama aasta veebruaris Saksa okupatsiooni eest Venemaale pagenud eestlastest enamlaste poolehoidjatest, kelle osakaal hakkas järgnevates lahingutes siiski kahanema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles