Rakvere vanim puitmaja tahab ilusaks saada

Kristi Ehrlich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omal ajal Rakverele oluliste inimeste koduks olnud maja nüüdsed elanikud valutavad südant pooleli oleva ehitustegevuse pärast.
Omal ajal Rakverele oluliste inimeste koduks olnud maja nüüdsed elanikud valutavad südant pooleli oleva ehitustegevuse pärast. Foto: Aarne Mäe

Rakvere üht vanimat puitmaja on jõudumööda renoveeritud, kuid nüüd on pensionäridest majaelanikel raha ja jõud otsas, kuigi hoone pole veel lõplikult korras.

Pikk tänav 21 asuva maja elanike eestkõneleja Koidu Jurmani sõnul on neil puudu umbes 5000 eurot, et saaks lõpetada Pika tänava poolse fassaadi renoveerimise ja taastada ukse.

“Ehk firmad või keegi toetaks meie ettevõtmist,” avaldas naine lootust, kuna eaka majarahva rahakott on tühjaks saanud, sest Eesti krooni ajal panustasid nad renoveerimistöödesse 128 000 krooni, mis tuli kõik nende endi taskust.

Muinsuskaitseamet on hoone taastamist toetanud 2005., 2007., 2009. ja 2013. aastal. Ameti kaudu saadud raha eest valmis projekt, vahetati katus, asendati mädanenud palgid ning Pika tänava poolsele fassaadile saadi kuni välisukseni uus ja värvitud vooder peale.

“Muinsuskaitseameti ehitusjärelevalve tegija ütles, et kui mina viis aastat tagasi poleks majale katust peale saanud ja müüri korda teinud, oleks hoone kokku vajunud, lihtsalt mäest alla langenud,” meenutas Koidu Jurman.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektori Mirjam Abeli sõnul on Pikk 21 majas sarnaselt teiste Pika tänava majadega probleemiks see, et puudub korteriühistu. “Proua Koidu on võtnud asjaajamise oma õlule, suur tänu talle. Ta hoolitseb maja eest, nagu kuuluks see temale. Heas mõttes,” kiitis Abel ettevõtlikku daami.

Ka järgmiseks aastaks on Jurman esitanud muinsuskaitseametile taotluse toetuse saamiseks. Abel kinnitas, et hooned, mille renoveerimiseks on juba toetust antud, püüab ka riik aidata lõpuni remontida, kas või jupi kaupa. Et Pikk 21 maja on muinsuskaitse all ja omakorda erikaitse all kui ehitismälestis, kehtivad selle renoveerimisel rangemad piirangud ja ehitustegevus on ka kulukam, sest ehitaja peab olema muinsuskaitseameti ehitusloaga ehitusfirma.

“Kurb on, et Rakvere linnal pole jõudu Pikka tänavat toetada,” nentis Abel.

Rakvere abilinnapea Rainer Miltop tõdes, et otsest rahalist toetust linn erasektorile ei ole kavandanud. Küll aga tulid ehitusfirmad kaasa enne 2010. aastat Rakvere linna algatatud projektiga “Rakvere linn kaunimaks” ning pakkusid oma teenuseid soodustingimustel.

Pikk 21 maja ehitati aastatel 1797–1798 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel. Üle tänava asuva kunagise kreiskooli kerkides osteti puithoone ära ja sellest sai kreiskooli õpetajate maja. Rakvere linna ajaloo ja ehitistega hästi kursis olev Odette Kirss ütles, et majas on elanud kaks tähtsat meest: eesti soost haridustegelane ja kreiskooli inspektor Johann Jakob Nocks ning poeglaste gümnaasiumi direktor ja keeleteadlane Karl Leetberg.

1860. aasta paiku tehtud ümberehitusega pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 meetrit. 1990. aastate keskel viis muinsuskaitseamet koostöös Rootsi muinsuskaitsega selle elamu näitel läbi puitmajade restaureerimistööde koolituse, mille käigus restaureeriti maja Pika tänava poolse fassaadi lõunapoolne osa: remonditi alumine palgirida, värviti osaliselt voodrilaudu, restaureeriti aknaid ja laoti ringi Pika tänava poolsel katusel kivid.

Hoonel on säilinud omaaegne mantelkorsten ja poolkelpkatus ning originaalaknad ja uks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles