Prügipätid ajavad maaomanikud päris ahastusse

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Teiva näitab järjekordset prügihunnikut.
Marko Teiva näitab järjekordset prügihunnikut. Foto: Marianne Loorents

Haljala vald on taas hädas prügipättidega, kes valla metsaservades regulaarselt oma kaubikuid tühjendamas käivad ja maaomanikud vihast keema ajavad.

Haljala valla majandusspetsialist Marko Teiva sorteeris nõutult suuri peenemat pudi täis prügikotte, mis vanade kineskooptelekate, katkiste arvutite, raadiomakkide ja muu kola all vedelevad. Tihtilugu leiab prügi seast siiski midagi, mis selle omanikuni juhatab.

“Ma ei tea, et naabervaldades see probleem nii suur oleks,” nentis Teiva, kelle sõnul on aprillist alates juba kaheksa suurt prügilaadungit metsa alla viidud. Samas muudab kogu olukorra veidraks see, et elektroonikajäätmeid võtavad jäätmekeskused ja -jaamad vastu täiesti tasuta.

Viimane suurem prügilaadung tuli välja Vanamõisa männiku servast. Prügi järgi hinnates tegutseb piirkonnas mõni vanaelektroonika kokkuostja, kes kraamilt väärtuslikud jupid eemaldab ning üleliigse metsa veab, kus see juba maaomaniku probleemiks muutub.

“Inimesena saan ma maaomanike pahameelest aru, samas vald saab prügi koristamiseks ettekirjutuse teha vaid maaomanikule,” kirjeldas Teiva pead vangutama panevat olukorda, sest sageli kuulub maa eakatele inimestele, kellel pole võimalusi suuri prügikoormaid ära vedada.

Valla järelevalveametnik Tiit Jõgi rõhutas, et reostajate märkamisel tuleks kohe tegutseda. “Oluline on inimeste endi tähelepanelikkus, et kui keegi kuskil midagi teab või märkab, siis sellest vastavatele ametnikele ka teada antaks,” märkis Jõgi.

Marko Teiva arvates on elektroonika kokkuostmine ja lammutamine selline tegevus, mis võib silma jääda ka naabritele, ning nii püsib lootus prügipätid tabada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles