Juhtkiri: Tibusid loetakse sügisel

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuigi majanduses on näha esimesi elavnemise tundemärke, ei ole kriisist väljatulek kerge.


Ehkki välisturud näitavad taastumise märke, jäävad maailmamajanduse praegused gasellid meist kaugele.

Maailma võimsaim majandus on endiselt USAs, kuid üha kiiremini areneb majandus ka sellistes suurriikides nagu Hiina, India, Brasiilia. Nendest on saanud maailma majandusmootorid.

Hiljuti tunnistas majandusmaailm, et Hiina on tõusnud koguni planeedi teiseks majandusjõuks, tõugates kolmandaks seni aastaid teisel kohal püsinud Jaapani.

See aga tähendab, et maailma majandus hakkab järjest enam sõltuma “uute tiigrite” hüpetest või takerdumistest.


Kuigi kõigel on kõigega siin maailmas seos, on meie sidemed nende tiigritega nõrgad.

Eesti eksport toetub endiselt lähinaabrite nõudlusele, kuid sealsetel turgudel ja siin on kriisist taastumise märgid vaevalised.

Lisaks on enamik Euroopa riike asunud kaitsma oma tootjaid, ning seda keerulisem on meie eksportööridel nendel turgudel kanda kinnitada ja sinna püsima jääda.

Neil Eesti firmadel, kes toodavad aga siseturule, on hoopis raske. Tööpuudus Eestis on jätkuvalt kõrge ja sissetulekute vähenemine on vähendanud ka nõudlust kaupade ja teenuste järele.

Suvi on toonud Eesti majandusse mõningaid kriisi leevendumise märke. Aga mis saab sügisel?

See ei sõltu enam üksnes eestlaste töökusest, vaid maailmas toimuvast.

Kas USA majanduse päästmiseks paisatud sajad miljardid on ikka leidnud kõige otstarbekama lahenduse? Kas jätkub Hiina majandusime ja riigis ei lõhke kinnisvaramull, nagu see juhtus Eestis?

Nendele küsimustele võime saada vastuse juba lähikuudel.

Kahjuks on kriisidel komme korduda ja tibusid loetakse sügisel. Ka majanduslikus võtmes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles