Võlalõks plaksatab üha tihemini kinni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Lääne-Virumaa elanike võlad pole eriti suured, siis võlgnike suhtarvu poolest oleme teiste maakondadega võrreldes väga kehval positsioonil. Suhteliselt enam on makseraskustega inimesi vaid kõrge tööpuudusega Ida-Virumaal ja Valgamaal.
Kuigi Lääne-Virumaa elanike võlad pole eriti suured, siis võlgnike suhtarvu poolest oleme teiste maakondadega võrreldes väga kehval positsioonil. Suhteliselt enam on makseraskustega inimesi vaid kõrge tööpuudusega Ida-Virumaal ja Valgamaal. Foto: Lindorff

Kuus inimest sajast on jäänud võlalõksu ehk neil on raskusi oma maksete tasumisega. Lääne-Virumaal on selles suhtes lood üpris hullud.

Lääne-Virumaal elab krediidihaldusfirma Lindorff andmetel 5,6% kogu Eestimaa võlgnikest. Kõige tüüpilisem Lääne-Virumaal elav makseraskustes isik on 40aastane, kellel on võlas kaks arvet. Keskmine võlasumma koos tasumiskohustuse rikkumisega seotud kuludega (viivis, krediidiintress, leppetrahvid jms) on 550 eurot, mis teeb võlgnevusi ühe isiku kohta 1100 eurot.

Lääne-Virumaal on keskmine võlasumma Eestimaa keskmisest peaaegu saja euro võrra väiksem ja jääb summa suurust arvestades maakondade lõikes 10. kohale. Võla keskmine summa ühe inimese kohta võib erineda maakonniti ligi kaks korda. Kui Harjumaal on võla keskmine summa 800 eurot, siis Võrumaal pea poole väiksem ehk 460 eurot.

57% võlgnikest on Lääne-Virumaal mehed ja 43% võlgnikest naised. Mehi on võlgnike seas küll enam, aga mehed on naistest kolm aastat nooremad. Alla 25aastaseid võlgnikke on Lääne-Virumaal 9%. Noorem võlgnik hakkab silma ka keskmisest suurema võlasummaga.

Tuhande inimese kohta on maakonnas koguni 60 võlgnikku, mis on üle Eesti keskmise ja viib Lääne-Virumaal maakondade paremusjärjestuses 13. kohale. Kõige enam tasumisega kimpus olevaid isikuid on Valgamaal (64 võlgnikku 1000 elaniku kohta) ja kõige vähem Hiiumaal (28 võlgnikku 1000 elaniku kohta).

Meist kehvemas seisus on ka Ida-Virumaa. Kui Valgamaa ja Ida-Virumaa on pidevalt Eesti kõige suurema tööpuudusega maakonnad, siis Lääne-Virumaal on tööpuudus suhteliselt madal ja võlalõksu sattumise põhjuseid peab otsima mujalt.

Julianus Inkasso juhatuse esimees Ülar Maapalu nentis, et tegemist on kummalise olukorraga, sest võlgnike hulk ja tööpuuduse määr on omavahel suhteliselt selges seoses.

“Midagi kummalist on Lääne-Virumaa puhul küll, sest ehkki võlasummad ei ole väga suured, on võlgnikke suhteliselt palju,” kõneles ta.

Julianus Inkasso nõuab sisse peamiselt kiirlaenufirmade, telekomiettevõtete ja kommunaalmajandusega seotud ettevõtete võlgu.

Nende kaudu sissenõutavate võlgnevuste keskmine suurus on Lääne-Virumaal 317 eurot, mis jääb oluliselt alla Eesti keskmise, kuid annab maakondade lõikes siiski kuuenda koha. “Üldiselt võib tuua välja, et inimeste maksevõime on päris jõudsalt paranenud ning seda peamiselt tööhõive suurenemise tõttu,” lausus Maapalu.

Ka Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask ütles, et pärast majanduskriisi on  inimeste teadlikkus laenuvõtmisel kasvanud.

Tema hinnangul on inimesed viimastel aastatel märksa enam oma igapäevast tarbimist jälgima hakanud, mis aga tähendab, et makseraskustesse satub üha vähem kliente. “Lääne-Virumaa kliendikäitumine ei erine kuidagi muu Eesti omast,” tähendas Siilivask.

Uue voodi ostu kavandav 38aastane Tiina rääkis, et nende perel on ainsaks võlakoormaks iga kuu tasutav ­autoliising. “Kuigi sissetulekud ei ole eriti suured, leidsime, et liisingut on odavam maksta kui vana autot remontida,” lausus ta.

Naise sõnul püüavad nad suuremate ostudega ilma laenurahata hakkama saada. “Järelmaksuga ostsime korra pesumasina, sest vana lõpetas meiega koostöö ja uut oli kiiresti vaja,” kõneles ta.

Tehnikakaupluse Rakvere Expert müüja Kalle Loo ütles, et järelmaksuga ostetaksegi tavaliselt siis, kui mõni suurem kodumasin ootamatult rivist välja läheb.

“Mõnel päeval võib järelmaksuga ostjaid päris palju olla, mõnel päeval aga vaid üks-kaks,” rääkis Loo. Tavaliselt ostetakse järelmaksuga vähemalt 200 eurot maksev aparaat, enamik järelmaksuga tehtavatest ostudest jääb hinnalt 300–400 euro kanti.

“Aga inimesed on muutunud aastatega oluliselt teadlikumaks ja intressile pööratakse pidevalt üha suuremat tähelepanu,” lausus Kalle Loo.

Kui palju Lääne-Virumaa elanikud kiirlaenu võtavad, on raske hinnata, sest laenupakkujaid on kiirlaenuturul väga palju.

Mingi pildi annab ehk Eesti Posti statistika, sest postkontorites pakutakse isikusamasuse tuvastamise teenust, mida peaasjalikult kasutataksegi kiirlaenude taotlemisel.

Lääne-Virumaal osutatakse seda teenust Rakveres, Tapal ja Kundas. Eelmisel aastal tuvastati isikusamasust Rakvere postkontoris 1559, Tapal 335 ja Kundas 133 korral.

Tänavu septembris on vastavad arvud 94, 30 ja 12 ehk Tapal ja Kundas on isikusamasuse tuvastajaid mullusest keskmisest pisut rohkem, Rakveres aga omajagu vähem.

Naised jätavad maksmata kataloogikaupade, mehed telefonikõnede eest

Kõige tüüpilisem makseraskustes isik Eestis on Lindorffi andmetel 41aastane, kellel on võlas kuni kaks arvet. Kuna inimesed on kimpus vanemate võlgade tasumisega, siis küündib keskmine võlasumma koos tasumiskohustuse rikkumisega seotud kuludega (viivis, krediidiintress, leppetrahvid jms) juba 640 euroni, mis teeb võlgnevusi ühe isiku kohta üle 1200 euro.

Võlgade keskmine summa ühe inimese kohta võib erineda maakonniti pea kaks korda. Kui Harjumaal on võla keskmine summa 800 eurot, siis Võrumaal 460 eurot.

Maakondade lõikes on raskusi vanemate (võlgnevus neli aastat ja rohkem) arvete tasumisega Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa elanikel.

60% võlgnikest on mehed ja 40% võlgnikest naised. Mehed on naistest kolm aastat nooremad.

Naised armastavad tellida tooteid kataloogist, mehed jäävad peamiselt võlgu teleteenuste ja kommunaalteenuste eest. Kataloogikaupade eest tasumisega on raskusi Harjumaal, Hiiumaal ja Pärnumaal.

Kõige enam võlgnikke elab Harjumaal (35%). 14% võlgnikest elab Ida-Virumaal ja 10% Tartus. Kõige vähem võlgnikke elab Hiiumaal (0,4%).

Peamised võlalõksu jäämise põhjused on töökaotus, palga vähendamine ja haigestumine. Paljud võlad tekivad ka isikute hooletusest, sh aadressi või telefoninumbri uuendamise tõttu. Umbes seitsmel protsendil Eestimaa võlgnikest on elukoht teadmata.

Suurteks probleemideks võib pidada veel seaduse tõlgendamist oma huvidest lähtuvalt ning soovi ennast emotsiooniostudega hellitada, kuigi selleks pole piisavalt raha.

Samuti suhtuvad inimesed oma kohustusse väiksema kohusetundega, võlgu jäämine muutub järjest loomulikumaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles