Kiri: Moodne lugu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Käisin hiljuti vaatamas Toomas Suumani lavastust “Seitsmeteistkümnenda nuku suvi”. Hoiatati, et ajaliselt küllaltki pikk lugu – kolm vaatust.

Mõnikord on küll nii, et lugu tundub algul veniv, kuid siis läheb n-ö märuliks. See lugu aga haaras kohe kaasa ja tundus tõepärane, sest see, mis laval toimus, olgugi mitte meil, vaid kuskil kaugemal, oli oma probleemidega sama.

See on ju puhtal kujul meie elu. Pere isad ja pojad kaugel tööl elatist teenimas. Naised mitte vähem koormatud igapäevaste tegemiste ja laste kasvatamisega. Koduigatsuse toetust pole kelleltki küsida. Mehed peavad iga päev ise oma toidulaua katmise ja söögitegemisega hakkama saama. Ja naised sageli raskete meestetöödega, mis, eriti maal, ette tulevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles