Vallad unistavad teedest, raha aga napib

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kergliiklusteede võrgustiku rajamine on paljude omavalitsuste prioriteet, paraku on rahakraanid sageli kuival.
Kergliiklusteede võrgustiku rajamine on paljude omavalitsuste prioriteet, paraku on rahakraanid sageli kuival. Foto: Arvet Mägi

Jalgrattaga Haljalast Põhjakeskusesse poodi sõitmiseks kulub 27 minutit. Soodsa tuule korral tagasisõitmiseks aga veelgi vähem – selle tõestas omal nahal Haljala vallavolikogu esimees Margus Punane.

Sestap on Haljala-Rakvere vahele plaanitav kergliiklustee nii valla kui rahva unistus.

Ühtlasi oleks kergliiklustee rajamine oluline koostöösamm Haljala ja Rakvere valla vahel. Haljala valla majandusspetsialist Marko Teiva rääkis, et kergliiklejatele soodsate võimaluste loomine Haljala ja Rakvere vahel on esmatähtis ning see on märgitud ka maakondlikku kergliiklusteede teemaplaneeringusse.

Samas tõdes Teiva, et tõsisemalt tee rajamisega tegeldud pole, ka ei ole läbi räägitud maaomanikega, kelle valdusi tee läbiks. Margus Punane lisas, et hetkel ei saa kergliiklustee tuleviku kohta midagi kindlat öelda, sest pole teada, kust saadakse raha.

Rakvere vallavanem Aivar Aruja ütles, et kergliiklusteede rajamise üle otsustamine seab omavalitsused mõnikord keerulisse olukorda. “Kui nüüd päris aus olla, siis Rakvere vallale on prioriteetsem Päide-Veltsi suund,” lausus Aruja, kelle kinnitusel on nimetatud teel pärast Haljala uue liiklussõlme valmimist liiklustihedus oluliselt tõusnud.

Loe pikemalt SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles