Pensionäripõlve pidav teenekas kooliõpetaja Mare Muik ei pea Rakvere kesklinnas asuvas korteris ka südaööl raamatu lugemiseks valgust sisse lülitama.
Plinkiv reklaam reostab magamistuba
22. oktoober 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsentrumi seinale kinnitatud reklaamiekraan valgustab Muigi kodu, õigemini reostab seda. “Plinkimine on nii võimas, et seda on näha ka toas, mille aknad on hoopis teisele poole,” rääkis naine.
Mare Muigi naabriteks on päris vanu inimesi ja ka sülelapsi. “Nende jaoks on see ilmselt väga häiriv,” arvas ta.
Mingil ajal reklaamiekraan öösiti ei töötanud. “Siis oli elu täiesti normaalne, aga praegu ei saa ma küll aru, kellele neid reklaame seal öösel näidatakse,” rääkis Mare Muik, kes pakkus, et ekraani valgustase võib ehk liialt intensiivne olla.
Tema sõnul kipuvad seal näidatavad reklaamid ka suhteliselt ebakohased olema, sest Rakverega on neist seotud vaid mõni üksik – enamik puudutab Ida-Virumaad. “Ja suur hulk, pea pooled, on venekeelsed,” lisas ta.
Endise pedagoogi arvates võiks reklaamiekraan olla üldtunnustatud öörahu ajal välja lülitatud. “Eks autojuhidki on ju kurtnud, et see pimedas pimestab,” ütles Mare Muik.
Rakvere abilinnapea Rainer Miltopi sõnul ei ole linnavalitsusse laekunud ühtegi kaebust selle kohta, et Tsentrumi seinal olev reklaamiekraan kedagi häiriks.
“Ma arvan, et Rakveres on niisuguseid reklaame teiste linnadega võrreldes suhteliselt vähe,” lausus Miltop ja tõi näiteks, et Tallinna südalinnas vilgub igal seinal suur reklaam. “Aga inimesed ometi elavad seal,” lisas ta.
Abilinnapea hinnangul ei ole me veel selliste reklaamidega harjunud.
“See on kesklinnade paratamatus, ka müra on seal rohkem, sest autosid liigub palju,” ütles Rainer Miltop.
Tema sõnul on linnavalitsus valmis arutama valgusekraanide keelustamist Rakveres, kui hulk inimesi reklaamiekraani vastu välja astuvad.
Keskkonnainvesteeringute keskuse tellimisel kaks aastat tagasi Tallinna tehnikaülikooli füüsikainstituudi teadurite koostatud valgusreostuse uurimise aruande kohaselt võib teiste riikide andmete põhjal Eestis kuluda 15–20% kogu tarbitavast elektrienergiast valgusreostuse tekitamiseks. Seega valgusreostuseks ehk taeva valgustamiseks kulub Eestis rohkem kui 100 miljonit eurot.
Uurimus soovitab, et omavalitsused eviksid kindlasti kontrolli valgustatud reklaamide üle.
Ettevõtted ja eraisikud valgustavad oma territooriume oskamatult, mistõttu valgus levib loodusesse või pimestatakse liiklejaid, häiritakse kohalikke elanikke, kasutatakse turvasüsteemide asemel valgusteid.
Ebapiisava rahastuse tõttu püüavad omavalitsused vähendada avalikku välisvalgustust. Seda tehakse meelevaldselt, mistõttu on inimesed muutunud energia säästmise suhtes vaenulikuks. Selleks on omavalitsused ka põhjust andnud, kuna samal ajal raisatakse energiat monumentide, kirikute, lipumastide, mänguväljakute jne valgustamiseks öösel ning kasutatakse hulgaliselt valgusreostust tekitavaid valgusallikaid näiteks parkides.
Valgusreostus on lai mõiste, mis viitab mitmele probleemile, mis kõik on tingitud kunstliku valguse ebaefektiivsest ja tarbetust kasutamisest. Selleks võivad olla tänavavalgustid, aiavalgustid, valgustatud reklaamplakatid ja -sildid ning teevalgustus, mis on halvasti projekteeritud, varjestatud või suunatud otse taevasse.
Kuid valgusreostus on TTÜ teadlaste kinnitusel ka see, kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab otse magamistuppa või kui ere valgus väljub ettevõtete ja tööstuste territooriumilt ümbruskonda. Halvemal juhul pimestab halvasti kasutatud valgus liiklejaid.