Aina enam tundub, et Eesti on nagu väike tige peni onu Tomi pika rihma otsas, kes klähvib oma naabri peale - kisa on kõva, jõudu vähe. Koduhoovis tõmbab aga saba hoopis jalge vahele.
Tellijale
Nädala kaja: Mäng nimega sallivus
25. oktoober 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ma noor olin, käis alati nõksatus läbi, kui ütlesin või kuulsin sõna “venelane”. See tundus tol ajal – 1980. aastatel külma sõja ja hiljem rahvusliku ärkamise ajal – kuidagi halvamaiguline, et mitte öelda solvav, õigupoolest oli see nagu sõimusõna. Teiste rahvuste puhul seda ei täheldanud. Eks ikka meie ajalooline taak, mis muud.