Kalevipoja jäljerida pakub põnevust

Eva Klaas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imbi Tomberg näitab auke, mis paiknevad kodulähedases metsas ning mida Kalevipoja hobuse jälgedeks peetakse.
Imbi Tomberg näitab auke, mis paiknevad kodulähedases metsas ning mida Kalevipoja hobuse jälgedeks peetakse. Foto: Ilve Tobreluts

Koduloouurija, matkaja ja kirjamees Eduard Leppik avastas ja mõõdistas aukude rea, mida rahvas Kalevipoja jälgedeks kutsub, küsimus, kuidas jäljerida tekkis, on siiani õhus.

Kiltsi lähistelt Risu külast saab alguse huvitav ­aukude rida, mis suundub alguses kirdesse kuni Assamallani, pöördub sealt loodesse ning lõpeb Neeruti järvede ­ääres.

Enam kui kahekümne kilomeetri ulatuses katkematult kulgeva aukuderea avastas koduloolane ja matkaja Eduard Leppik. Aastatel 1960–1965 mõõdistas ja plaanistas ta oma õpilastega 1117 jäljest koosneva süsteemi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles