Aafrika katk teeb jahimehed ettevaatlikuks

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti metsades käib praegu põdrajaht.
Eesti metsades käib praegu põdrajaht. Foto: Liis Treimann / Postimees

Praegu käib metsades aktiivne põdrajaht, mis jätkub veel detsembri keskpaigani. Eestisse jõudnud Aafrika seakatk Lääne-Virus otseseid piiranguid jahipidamise viisidele ei sea.

Kuid kütid on selleks valmis, et olukord võib muutuda. Eile diagnoositi järjekordselt Aafrika seakatk (SAK) neljal metsseal Võrumaal Varstu vallas. Ühtlasi on see uus ja Eestis viies kõrge taudiohuga ala.

“Kindlasti on seakatk teema, mida jahimehed jälgivad ja mille üle arutlevad,” ütles loodusemees ja Haljala sektsiooni jahimees Peeter Hussar.

Seni ei ole Lääne-Virus ühtegi Aafrika seakatku surnud looma leitud. Kui aga viirus peaks siia levima, tuleb vajalikud abinõud tarvitusele võtta.

Küll on seakatku nakatunud metssigu naabrite juures Ida-Virumaal. “Maakondades, kus seakatku juhtumeid on esinenud, ongi ajujaht ja jaht koertega keelatud. Ja seda kõigile loomadele,” sõnas Simuna jahipiirkonna juht Raul Vahter. Keeld on selleks, et mitte ajada metssigu liikvele ja haiguse leviku ohtu seeläbi suurendada.

“See ei tähenda, et jahti üldse pidada ei või. Isegi peab, sest olukorra hindamine ja ulukite arvukuse reguleerimine on väga vajalik. Hiilimis-, peibutus- ja varitsusjaht on täiesti lubatud,” rääkis Peeter Hussar.

Lisaks põdrale võibki suurematest ulukitest praegu küttida veel metssiga. Nii Raul Vahter kui Peeter Hussar ütlesid, et jahimehed on keskendunud siiski eelkõige põdrajahile.

Esiteks kestab põdrajaht üsna lühikest aega – see algas 15. septembril ning põtru tohib küttida veel 15. detsembrini. Metsseale võib ajujahti pidada veebruari lõpuni.

Teiseks on metssigu oluliselt lihtsam küttida talvisel ajal lumega.

Raul Vahteri sõnul peavad Simuna jahipiirkonna kütid põdrajahti praegu nii, nagu seda on tehtud igal aastal, mingeid erilisi ettevaatusabinõusid tarvitusele ei ole võetud. Vahter möönis, et põdrajahi pidamine võib ka sead tavapärasest rohkem liikuma panna, kuid lisas, et asja tuleb suhtuda mõistusega. “Loomad liiguvad ju kogu aeg, mitte ainult jahi tõttu,” märkis ta.

Peeter Hussar ütles, et muidugi tuleb küttidel oma tegevust planeerida nii, et loomi võimalikult vähe häirida, kuid metssigade hulgas levib katk ikka. “Tuleb lihtsalt olla hoolikas, et oma tegevusega probleemi mitte süvendada ja vältida haiguse levimist inimtegevuse tagajärjel farmidesse,” sõnas ta.

SAK on ohtlik nakkus, mis levib eelkõige loomade omavaheliste otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide haigusetekitajatega saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda ja muu sellise vahendusel.

Kuigi jahiviisidele piiranguid seatud ei ole, on ka Lääne-Virumaal alasid, mis on määratletud kui I astme seakatku ohuga tsoonid ehk puhvertsoonid. Seal kütitud sigade rümpasid või nende lihast tehtud tooteid võib tsoonist välja viia ja turustada vaid juhul, kui on tehtud uuring Aafrika seakatku suhtes ja see näitab, et haigust ei ole.

“Sellised abinõud kehtivad valdades, mis piirnevad Ida-Virumaaga,” selgitas Raul Vahter.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles