Minu tingimusteta armastus

Mare Rossmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mare Rossmann
Mare Rossmann Foto: Internet

Sirvisin oma aegade jooksul kirjutatud arvamuslugusid ja leidsin järgmised read: “Mul on truudus nendele tänavatele. Ma ei saa pikka aega eemal olla väravast, kus koolipidudelt klassivenna saatel koju jõudnuna jätkus juttu veel kauemaks. Kus kõik oli veel ees, kus kõik oli veel võimalik. Armastada võib ka teiste meelest väga viletsat kohta, kui seal on kodu. Minu jaoks ei ole teist Rakveret kusagil olemas.” Aastad on läinud, aga ma arvan ka praegu täpselt samamoodi.

Tõeline armastus ja hoolimine ei sea tingimusi. Minu armastust kodulinna vastu ei kõiguta see, kas siia tuleb kultuurikeskus või reketlonihall. Ma ei vastandaks neid, sest ka sport on osa kultuurist.

Ammusel ajal olen kultuuri kohta ühes oma arvamusloos kirjutanud nii: “Kultuur ei ole ainult uhke maja, vaid eelkõige kollektiivne mälu, mis koosneb mõtetest, arusaamadest ja uskumustest nende inimeste peades, kes selles kohas elavad.” Mõtlen praegu samuti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles