Koduloohuviline soovib Lehtse ajaloo panna kogukasse raamatusse

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Freimann tutvustas raamatut “Pärandkultuurist Lehtses” kohalikele elanikele.
Jüri Freimann tutvustas raamatut “Pärandkultuurist Lehtses” kohalikele elanikele. Foto: Marianne Loorents

Lehtse elanik Jüri Freimann on tuntud kui koduloolane, vanavara talletaja ja hea ajalootundja. Ka kirjamees, sest tema sulest on ilmunud mitu raamatut.

Jüri Freimanni on vanavara kogumine ja kodukandi ajalugu huvitanud juba vähemalt pool sajandit. “Nii pildimaterjali kui lugusid ja faktilist materjali on kogunenud omajagu,” ütles ta. Ajaloohuvi päris mees oma vanavanematelt.

Tänavu 70 aasta juubelit tähistanud Jüri Freimanni suureks unistuseks on kokku panna mahukas raamat Lehtse ajaloost. Ta prognoosib, et see võib saada isegi ligi 300 lehekülge paks. Kondikava on olemas ja üht-teist kirjagi pandud. “Lehtse inimesed väärivad, et nende lugu säiliks,” lausus mees.

Tegemist ei ole äkkideega. Tema soovi ja mõtet toetavad ka kohalikud inimesed, kes leiavad, et kirjutamine Jüri Freimannile sobib. “Jüri ei pillu kunagi sõnu niisama. Raamatu kokkupanemine on muidugi suur töö ja selle väljaandmine nõuab raha, aga mina usun küll, et see raamat kunagi tuleb,” arutles Lehtse raamatukoguhoidja Airi Nurk.

Hiljaaegu esitles Jüri Freimann Lehtse raamatukogus värsket trükist “Pärandkultuurist Lehtses”, mis tutvustab piirkonna väärtuslikke ajaloolisi ja loodusobjekte. “Need objektid said välja valitud kohalike inimeste kaasabil, nende ettepanekute kohaselt, mis võiks olla kõige olulisem,” rääkis Freimann.

Valiku tegemisel osutus tähtsaks, et foto oleks säilinud või siis hoonel, kohal, sümbolil jutustada oma lugu.

“See on väga vahva, et esiküljel on lossivaremete pilt ja sees foto, milline see kunagi välja nägi,” kiitis üks kuulajatest. Inimesed leidsid, et tegemist on eelkõige vahva pildialbumiga, kust saab aimu, mis piltide peal. Pildimaterjali leidmisel oli koostajale suureks abiks Lehtsest pärit fotograaf ja vanade piltide koguja Rene Viljat.

See polnud aga esimene raamat, mis Jüri Freimanni sulest on ilmunud. 1999. aastal avaldas ta raamatu “Pruuna-Kõrve – ühe hävitatud küla lugu”.

Freimann on pärit just nimelt Pruuna-Kõrve külast, seal oma lapsepõlve veetnud. Paraku küla hävitati nõukogude ajal ning sinna tehti hoopis polügoon.

Eelmisel aastal valmis teos “Tõste­sport Järvamaal läbi aegade”. Lehtse kant on ajalooliselt Järvamaa ja suuresti järvalasena tunneb end ka Jüri Freimann. Lääne-Virumaa koosseisu kuulub Lehtse alles 2005. aastast, kui Lehtse ja Tapa vald ühinesid.

Raamatus on juttu tõstespordi kiirest arengust nii sõjaeelsetel Eesti vabariigi aastatel, sõjajärgses Eestis ja pärast taasiseseisvumist. Trükisest leiab palju Järvamaa sportlaste mälestusi, edetabeleid, sportlaste elulugusid.

Loe lähemalt SIIT

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles