Rakvere külje alla võib kerkida unikaalne kütusetehas

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Stepanenko (vasakult), Toomas Tamm ja Andrei Kurotškin tutvustasid Rakvere külje alla kavandatavat tehast.
Andrei Stepanenko (vasakult), Toomas Tamm ja Andrei Kurotškin tutvustasid Rakvere külje alla kavandatavat tehast. Foto: Meelis Meilbaum

Põlevkivi kasulik komponent, mis energiat kannab, on kerogeen. Selmet põlevkivist kuumtöötlemisel õli teha, saab kerogeeni mehaaniliselt kätte – saastet vähem ja produkti väärtus suurem.

Novosibirski firma Gormašekspert omanik ja juht Andrei Stepanenko rääkis eile Sõmerul peetud konverentsil, et praegu oskame kerogeeni kaubanduslikke omadusi ehk kasutusvaldkondi hinnata vaid umbes kümnendiku ulatuses – nii suur on selle kraami perspektiiv.

“Kerogeen on sisuliselt kuiv nafta, mida saab kasutada toorainena keemiatööstuses, plasti tootmisel, väga perspektiivne on see orgaaniliste jäätmete ümbertöötamisel,” kõneles Stepanenko.

Ettevõtja Toomas Tamme firma T. R. Tamme Auto on tükk aega teinud koostööd Gormaš­eksperdi ja teise Venemaa ettevõtte, Ufaas asuva NP Integrirovannõje Tehnologiiga, et uurida Eesti põlevkivist kerogeeni saamise võimalikkust ning selle kasutamist.

Väljundiks oleks Tamme sõnul rajada Rakvere külje alla tehas, mis toodaks põlevkivist ja naftajääkidest laeva- ja ahjukütust.

Ufaa ettevõtte juhataja Andrei Kurotškin selgitas, et tootmine oleks praktiliselt jäätmevaba. Kerogeen eraldataks põlevkivist kaevanduskohas ja põlevkivi mittepõlevad osad läheksid maapinna täiteks. “Tehas ise ei tooda ei tahkeid ega vedelaid jäätmeid. Kuna ka põlemist ei toimu, vaid kasutatakse katalüütilist protsessi, ei lendu õhku praktiliselt midagi,” rääkis Kurotškin.

Lisandväärtusena annaks tehas arvestatava koguse soojus- ja elektrienergiat.

“Oleme kavandanud, et tehas käitleks aastas 200 000 tonni põlevkivi ja 165 000 tonni naftajäätmeid, millest saaksime vähemalt 130 000 tonni laeva- ja ahjukütust, 28 000 tonni tööstuslikku bensiini, mida saaks müüa naftatehastele, lisaks 12–15 megavatttundi elektrit ja 50 megavatti soojust,” nimetas Kurotškin.

Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi kinnitusel on projekt huvitav. “Tehase püstitamine on kaugem perspektiiv, aga meil tuleb kindlasti mõelda, kuidas keskkonnasäästlikum olla. Kerogeeni tootmine on õli tootmisest tõenäoliselt oluliselt keskkonnasäästlikum,” lausus Vassiljev.

Vallavanema hinnangul on vaja ka toasooja hinda allapoole tuua ja niisugune tehas oleks selleks väga hea lahendus. “Soojus oleks seal kõrvalprodukt ja sellest jätkuks nii Sõmerule, Näpile, lihakombinaadile kui kogu Rakvere linnale. Ka hind oleks ilmselt väga hea,” arutles Peep Vassiljev.

Toomas Tamm selgitas, et kerogeeni saab põlevkivist kätte poole rohkem kui õli, selle kalorisisaldus on aga sama suur kui õlil. Lisaks on kerogeeni eraldamise protsess erinevalt õli tootmisest saastevaba.

“See on sisuliselt keskkonnaprobleemide lahendamise projekt, paraku ei tunne keskkonnaministeerium selle vastu kõige vähematki huvi,” kurtis Tamm, kelle sõnul ei ole kindel, kas tal on huvi seda teemat Eestis edasi arendada. “Kaua sa ikka peaga vastu seina jooksed,” nentis ta.

Et tehase püstitamine maksaks üle 40 miljoni euro, on tema arvates keeruline seda teoks teha, kui ideel poliitilist toetust ei ole. “Riigifirma toodab õli ja riigil ei ole huvi, et tema ettevõttele konkurent tekiks,” ütles Toomas Tamm, lisades, et kerogeeni tootmine oleks palju odavam ja keskkonnasäästlikum.

“Aga kui meid näha ei taheta, pole ju mõtet edasi rabeleda,” kinnitas Tamm, kelle meelest on tõenäosus, et Rakvere külje alla tehast siiski püstitama hakatakse, umbes 50 protsenti.

Põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu ütles, et kõik näeb sõnades välja väga ilus, kuid ka väga keeruline. “Iseenesest oleks juba väga hea, kui meil toodetaks kõrge­kvaliteedilist kerogeeni,” märkis ta. TTÜ Virumaa kolledži direktor Viktor Andrejev avaldas aga arvamust, et Toomas Tammel ei maksa heituda. Tal oleks mõistlik hoopis ettevõtte ja kolledži vahelist koostööd arendada.

“Peaksime üheskoos kogu protsessi läbi proovima, asi tundub paljulubav ja meie toetame selle uurimist,” rääkis Viktor Andrejev.

Andrei Kurotškin tähendas, et kogu tehnoloogiline protsess koosneb neljast elemendist, mis kõik toimivad kümnetes ja isegi sadades kohtades. “Keegi ei ole neid ainult ühe katuse alla kokku pannud,” tõi ta esile kavandatava tehase unikaalsuse.

Kerogeen võiks olla Eesti Nokia. Või nagu ütles mees Novosibirskist Andrei Stepanenko rääkides sellest, et kogu maailm võitleb energeetiliste ressursside pärast – Eesti huvides on võtta põlevkivist võimalikult rohkem ja suurendada oma energiajulgeolekut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles