Kaheksakümnendate aastate paiku töötasin ma sovhoosis kaadriinspektorina. Issake, keda me küll tööle võtsime, ka tööpõlgureid ja kriminaale, sest töökäsi oli vaja. Kord käskis direktor võtta koguni 17 korda karistatud retsi, kes oli oma elust enam kui poole kinni istunud. Ja andsime sellistele korterigi.
Tellijale
Kiri: Kuidas leida täiendavat tööjõudu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turumajandus tõi kaasa tööpuuduse. Suurettevõtted ja kollektiivmajandid suleti. Suleti muudki. Maal näiteks lasteaiad, koolid, postkontorid, raamatukogud, hoiukassad, kultuurimajad, kauplused, sööklad ... Tööpuudus tekkis nii maal kui linnas. Tosina aasta eest võeti tööle veel vaid kuni 35aastaseid, üle viiekümnestel polnud enam lootustki uut tööd leida. Seepärast hoidsid pensionärid ja pensionieelikud oma tööst küünte ja hammastega kinni, teades, et see on nende viimane šanss. Aga noored nurisesid: penskarid võtavad noorte eest töö ära!