Haavatud sõdur treenib 40kiloste hantlitega

Raigo Roots läks Tapa pioneeripataljoni aega teenima 19aastaselt. Pärast seda scoutspataljoni pioneeri erialal tööle siirdunud Rootsi ülesanded oli seotud demineerimisega – teede ja miiniväljade miinidest puhastamine.

21aastasena sõitis Viru-Nigulast pärit noormees missioonile. Vastutusrikas ülesanne Afganistanis algas 2011. aasta novembris. Veebruari esimesel päeval, üheksa päeva enne puhkust, sai Raigo Roots raskelt viga, kui patrullis olles isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses mõlemad jalad kaotas. Pärast rasket õnnetust oli haavatud sõdur poolteist kuud koomas. Alates 2012. aasta aprillist on ta aktiivselt tegelenud taastusraviga.

Pärast ärkamist tugevate valuvaigistite mõju all olnud Raigo Roots ei adunud esialgu, missugune on tema olukord. Ta oli kaotanud umbes paarkümmend kilo kehakaalust ja lihtsaimadki tegevused nõudsid suurt pingutust. Raskusi oli istumisega ja ratastooliga ta esialgu iseseisvalt liikuda ei jaksanud.

Esialgu sai ülevalt poolt põlve jalad kaotanud noormees tasakaalu harjutamiseks jäigad sirged proteesid. Alles hiljem, kui tasakaalutunnetus juba parem, põlvest liikuvad.

Täpselt tema mõõtude järgi valmistatud “jalad” kaaluvad kokku umbes seitse kilo. Nendega on talvel libedaga väga raske liikuda. Ka väike kivi “päka” all võib keha tasakaalust välja viia. Elektroonika vabastab “põlve”, kui raskus langeb “varbale”, ning fikseerib, kui “kannale”. “Proteesidega harjumine ja nendega käima õppimine võtab kõvasti aega,” teab olukorraga kohanenud Raigo Roots.

Edasipüüdlik ja hakkaja noormees jõudis jõutõstmise juurde Inglismaal taastusravil olles, kui füsioterapeut jõusaalis keha treenimiseks harjutusi näitas. Tagasi kodumaale jõudnuna jätkas vigastustest taastuv noormees iseseisvalt treenimist.

Eelmisel aastal Vinni spordikompleksi jõusaalis treener Rene Kuusiku käe all sportlasteed alustanud Raigo Roots on tänavu võistelnud lamades surumises Eesti karikavõistlustel, meistrivõistlustel ja Londonis võitmatute spordimängudel, kus üksteiselt võtsid mõõtu haavata saanud sõdurid. Londonis saavutas kapral Raigo Roots kergekaalus tulemusega 128 kilogrammi hõbemedali.

Suurbritannia võistlustel osales üle 400 vigastatud sõjaväelase Afganistanist, Ameerika ühendriikidest, Austraaliast, Eestist, Gruusiast, Itaaliast, Kanadast, Madalmaadest, Saksamaalt, Taanist ja Prantsusmaalt. Kui seal võistles Raigo Roots teiste haavata saanud sõduritega, siis Eesti mõõduvõttudel tuleb silmitsi seista tavasportlastega.

Praegu valmistub spordipisikuga nakatunud Roots kevadel toimuvateks Eesti meistrivõistlusteks. Võimaluse avanedes on tal plaan minna järgmise aasta lõpul Ungaris peetavatele Euroopa meistrivõistlustele, kus saadav tulemus võib avada ukse ka olümpiamängudele pääsuks.

Praegu 130 kg ringis suruv sportlane seljatas hiljuti ka 140 kg piiri ja ostab peagi spordiala harrastamiseks vajaliku spetsiaalse surumissärgi. Sellega plaanib ta kevadeks tulemust paari-kolmekümne kilo võrra parandada. Sel aastal absoluutseks Eesti meistriks tulnud sportlane surus 212, teise koha saanu 150 kg. Kolmanda koha pälviski Raigo.

Asjatundjate sõnul esialgu turvalisuse huvides kasutusele võetud surumissärgil on rinnal tihedalt tugevad õmblused. Tugevdatud varrukaäär ja esiosa aitavad tõstmisel kuni soorituse lõpuni kaasa ja õige tehnika puhul paraneb tulemus tunduvalt.

Lamades surumises on väga tähtsal kohal just tehnika. See algab tugevast haardest ja nõuab spetsiifilisi teadmisi surumise faaside iseärasustest. Kes on asjaga kursis, ütlevad, et surumine ilma särgita ja särgiga erinevad nagu öö ja päev.

Kuigi taastuv sõdur on treeningutel raskustega heidelnud aasta jagu, ei ole tal taastusravi tõttu olnud võimalik nii palju treenida, kui võinuks. “Käisin iga kuu-kahe tagant Inglismaal. Seetõttu saingi pidevalt treenida vaid umbes kuu aega järjest, kui jälle tekkis treeningutesse paus. Praegu hakkab taastusravi osakaal vähenema ning on võimalik rohkem treeningutele pühenduda,” on Raigo Roots edasise sportlastee suhtes entusiastlik.

Peale sportimise Raigol muid hobisid eriti pole. Vahel sõidab ta ATVga või elab kaasa korvpallimängule. Veel on olnud tal võimalus proovida kajakisõitu. “Eks olukord seab ka omad piirangud. Ei olegi võimalik kõike teha, mida võib olla tahaks,” lisab ta.

Möödunud suvel oli tegusal noormehel plaanis heategevuse tarbeks kajakiga üle Soome lahe sõita, kuid operatsiooni tõttu jäi ettevõtmine katki. “Vahest tuleval aastal avaneb võimalus see ära teha,” on Raigo Roots lootusrikas.

Sportlik sõdurpoiss võttis suvel ette rohkelt adrenaliini pakkuva julgustüki ja tegi elu esimese langevarjuhüppe. Tandemhüppe sooritas Roots 2600 meetri kõrguselt ning vabalangemise kiirus oli 187 kilomeetrit tunnis. Enne lennuki ukselt välja sööstmist raudsete närvidega noormehel ümbermõtlemise plaane ei olnud. Samuti ei hakanud maapinnale jõudes käed värisema ega süda pekslema ning ta oli valmis kohe uuele katsele minema. “Vabalangemine oli äge. Järgmisel suvel lähen arvatavasti uuesti proovima,” ütleb Raigo Roots.

Treeningul teeb Roots peamiselt kahte tüüpi harjutusi. Ühel päeval treenib ta rinda, õlga ja triitsepsit, teisel päeval selga, kõhtu ja biitsepsit. Kuna jalgu treenida ei saa, treenibki ta nädalas tavaliselt kolmel-neljal päeval, mis tähendab, et teeb mõlemad treeningukavad kaks korda läbi. Jõusaalis heitleb jõutõstja enda kehakaalust raskemate kangide ning isegi 40kiloste hantlitega ja ei näe selles midagi erilist.

Raigo Roots plaanib treeningutele pühenduda ja vaadata, kui kaugele on võimalik jõuda. Ta ei välista võimalust tulevikus midagi õppima minna.

Raskejõustiku õpetaja teab, mis on sportimise alustalad

Tapa vallas Jänedal elav Tallinna ülikooli õppejõud, Heiki Nabi kolmel aastal järjest tiitlivõistlustel medalitele aidanud Aleksander Jairus on klassikalise tõstmise biomehaanikat põhjalikult uurinud.

Ala asjatundjal on ette näidata nii meditsiiniline kui kehakultuuri kõrgharidus. Seetõttu on tal kergem koostada treeninguplaane, jälgida taastumist ja seda, et an­aeroobne ja aeroobne töö oleks tasakaalus.

Tapa keskkooli kehalise kasvatuse õpetajad Alo Relli ja Heino Reisberg süstisid Aleksander Jairusesse spordipisiku ning ta tegeles õpingute ajal nii kergejõustiku kui tõstmisega.

“Päris hästi läksid hüpped, olin pikk vibalik, küllaltki hea plahvatusliku jõuga. Mul õnnestus isegi paaril korral tulla Rakvere rajooni koolinoorte meistriks,” rääkis Aleksander Jairus, kes end praegugi hingelt tapalaseks peab.

Aastatega on Tallinna ülikooli õppejõud oma huvi ja tegevuse keskendanud tavaspordi pealt sporditeaduse suunas. Kogenud sporditeadlase sõnul on tänapäevaste treeningute alustaladeks anatoomia, füsioloogia ja kinesioloogia ehk organismi ehituse, talitluse ja liikumise õpetused.

“Paljud sportlased ja treenerid lähevad kergema vastupanu teed – püüavad kopeerida tippsportlaste mudeleid internetist, arvestamata, et interneti tippsportlased on geneetilised talendid. Neil on sellele spordialale ideaalse pikkusega jäsemed, lihaskond, suur töövõime, kiire ainevahetus ja taastumiskiirus, kõrge rutiinitaluvus ja keskendumisvõime. Kas nendel kopeerijatel on need omadused olemas?” viskas Aleksander Jairus õhku küsimuse.

“Tean konkreetset juhust, kus kopeeritakse Usain Bolti treeninguid. Pimesi kopeerimisel on kõige suurem võimalus saada trauma, kuna kehalised võimed ei võimalda eeskuju kombel treenida. Üks edu mudel ei pruugi tuua edu iga kord,” tõi raskejõustiku õpetaja näite.

Näiteks on Aleksander Jairus Heiki Nabi jõutreeningutel klassikalise tõstmise arsenali püüdnud maadlusvõtete üksikute elementidega kohandada. Kangitõstmise stardikiirust saab kohandada partermaadluse algtõstega ning sellest lähtuvalt inertsjõu kasutamist.

“Kuna tõstmises langeb valdav koormus jala- ja seljalihastele, tuleb nende treenimisele tähelepanu pöörata. Selleks, et arendada plahvatuslikke omadusi, tuleb treenida klassikalise tõstmise põhielemente faaside kaupa.

Maadluses nüri pumpamisega kaugele ei jõua. Põhirolli mängivad lihaste erinevate jõuliikide omadused ja sooritusvõime tase,” selgitas Aleksander Jairus.