Rahvakalendri tähtpäevad ja traditsioonid kui eestluse kandjad

Marko Torm
, Lääne-Viru maavanem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Torm.
Marko Torm. Foto: Erakogu

Viimastele nädalatele on langenud üsna mitu rahvakalendri tähtpäeva: midruskipäev, simunapäev, hingedepäev, mardipäev. Traditsiooniliseks rahvakalendriks nimetatakse kindlate uskumuste, tavade, tabude, lõbustuste ja rahvalauludega seotud pärimuslikku ajaarvestust ja tähtpäevade süsteemi.

Eesti rahvakalendris on olnud siiski ka muutusi seoses valitseva ajastu iseärasuste, majandus- ja kultuurikeskkonna trendide, poliitiliste ja religioossete süsteemide, meediakajastuste, rahvusvahelistumise, moe- ja maitse-eelistustega. Nii näiteks kuuluvad Eesti uuema rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ka mujal maailmas tähistatavad tähtpäevad, nagu valentini- ehk sõbrapäev, volbriöö ja halloween.

Ehkki oma olemuselt võib viimati nimetatuid pidada pigem kommertslikeks ja temaatilisteks tähtpäevadeks, on nendegi tähistamine meie kultuuriruumis tavaks saanud, eriti just noorema põlvkonna seas. See ei pruugi sugugi tähendada, et eesti kultuur on seetõttu vähem eestilik. Siiski ei tohiks need uuema aja tähtpäevad varjutada või lasta unustushõlma vajuda meie oma unikaalsete tagamaade, veendumuste, sümbolite ja märgivõrgustikega päevi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles