Rakvere piiritustehas tahab Eesti piirituse tähisele tegelikku sisu

Aarne Mäe
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pika ajalooga Moe peenviinatehases tehakse kangemat kraami ainult kohalikust viljast ja veest, mistõttu on sel ka täis õigus geograafilisele tähisele Eesti viin.
Pika ajalooga Moe peenviinatehases tehakse kangemat kraami ainult kohalikust viljast ja veest, mistõttu on sel ka täis õigus geograafilisele tähisele Eesti viin. Foto: Arvet Mägi

Rakvere piiritustehase ja Moe peenviinatehase omanikfirma Estonian Spirit taotles Eesti viina definitsiooni täpsustamist, nüüd on “pall” põllumajandus­ministri käes.

Pikalt analüüsitud Estonian Vodka geograafilise tähise taotlus leidis läinud nädalal põllumajandusministeeriumi eksperdikomisjonis enamuse toetuse, kus seitse komisjoni liiget toetas taotlust, kolm jäi erapooletuks.

Taotluse esitanud Estonian Spirit OÜ juhatuse liikme Sven Ivanovi sõnul on  eksperdikomisjoni toetus oluline. “Oleme algusest peale olnud seisukohal, et Eesti viin peab olema tehtud Eestis toodetud piiritusest, kasutades kas Eesti teravilja või kartulit. Selline lahendus, mille vastu ei olnud ükski eksperdikomisjoni liige, toob kasu nii Eesti viljakasvatajatele kui ka põllumajandussektorile laiemalt,” selgitas Ivanov.

Eksperdikomisjoni arvamus on põllumajandusministrile nõuandva iseloomuga. Taotluse esitamiseks on Eestil aega 2015. aasta veebruarini.

Sven Ivanovi sõnul on kaitstud geograafilise tähise mõte selles, et tarbija teaks, millisest piirkonnast ehk riigist tarbitava toote põhitooraine pärineb. “Geograafiline tähis aitab säilitada piirkonnale eriomast majandusharu, hoiab kohalikke töökohti, toob inimestele tulu ning võimaldab jutustada unikaalset lugu.

Kaitstud geograafiline tähis välistab tarbija eksitamise ning tagab kindluse ja kvaliteedi. Oluline on märkida, et geograafiline tähis antakse piirkonnale, mitte konkreetsele ettevõttele,” rõhutas Ivanov.

“Geograafiline tähis Estonian Vodka on Eesti riigile eraldatud alates 2004. aastast. Meie esitasime 2013. aasta alguses põllumajandusministeeriumile tehnilise toimiku sellele sisu andmiseks.

Toimiku peamiseks põhimõtteks on see, et Eesti viin peab olema tehtud Eestis, kasutades selleks Eesti toorainet,” selgitas Sven Ivanov. Ta tõi võrdluseks, et ka konjakit saab toota vaid teatud Prantsusmaa piirkonnas, mitte näiteks Taga-Karpaatias.

Rakvere tehase ja Moe tehase omanik Estonian Spirit tarnib juba praegu enamikule Eesti alkoholitootjatest neile vajaliku piirituse.

Seega ettevõtte jaoks ei too Estonian Vodka geograafilise tähise kehtestamine Eestis kaasa mingit kiiret muutust.

Küll tähendab see Ivanovi sõnul muutust laiemalt Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse jaoks.

“See otsus näitab, et Eesti riik tunnustab kodumaist tööstust ja hindab kohaliku põllumehe toodetud toor­ainest valmistatud tooteid.

Juhul, kui Eesti ettevõtted saavad hakata kasutama geograafilist tähist Estonian Vodka, on see välisturgudel üheks eristuvaks ja unikaalseks argumendiks oma toote müügil,” kõneles Ivanov.

Kaitstud geograafiline tähis on kindlasti oluline ka tarbijatele. Tähise peamine mõte on selles, et tarbija teaks, millisest piirkonnast või riigist tarbitava toote põhitooraine pärineb.

Estonian Vodka tehniline toimik on välja töötatud koos alkoholitootjaga Remedia AS. Nii see aktsiaselts kui enamik viinatootjaid kasutab Rakvere piiritust, sealhulgas hiljuti Näpile rajatud Kochi alkoholitehas.

Kodumaisest toorainest tehtavat Rakvere piiritust ei kasuta üksnes Eestis juhtivat positsiooni hoidev alkoholitootja Liviko ja Altia.

Liviko on nõus viina ja piirituse tootmisel kasutama Eesti teravilja, kuid ei kiida heaks nõuet, et tähisega Estonian Vodka märgistatud piiritus peaks olema valmistatud Eestis ja Eesti veest. Ettevõtte hinnangul loob see monopoli Estonian Spiriti toodetud piiritusele ning ettevõte peab nõude kehtestamisel kas loobuma enda pudelitel tähisest Estonian Vodka või kasutusele võtma “mittesobiva” piirituse.

“Ma ütleksin, et see (kodumaise vee – toim.) nõue on pandud sisse ainult selleks, et monopoliseerida Estonian Vodka geograafilise tähise kasutamine Estonian Spiriti poolt Rakveres toodetavale piiritusele – ei ole ju saladus, et Eestis on ainult üks piiritustehas, mis toodab piiritust,” on öelnud Liviko juhataja Janek Kalvi BNSile.

Põllumajandusministeeriumi nõuandev komisjon saatis ministrile ettepaneku, et Estonian Vodka/Eesti Viin geograafilise tähisega märgistatud viin oleks toodetud Eestis, kohalikust viljast ja veest.

Nüüd on see teema põllumajandusminister Ivari Padari otsustada, sest komisjoni otsus oli üksnes nõuandev.

“Küsimus pole kellegi monopolis ega selles, kas Estonian Spirit versus Liviko. Küsimus on ikkagi selles, mis asi on Eesti viin ja et see oleks ka tarbijale üheselt selge,” vastas Ivanov.

Rakvere ökopiiritus leidis tee nõudlikule Šveitsi turule

Rakvere piiritustehas on murdnud pärast ligi aastapikkust “lobistamist” oma ökotoodanguga pretensioonikale Šveitsi turule, napsates lepingu itaallaste ees ja saates nüüd tonnide viisi eestimaist piiritust Alpide vahele.

Rakvere piiritustehase väärt diil annab suure võimaluse Eesti viljakasvatajatele ja sel sügisel esialgu kolmeks aastaks sõlmitud leping tagab tehasele lähitulevikus töö.

Rakvere piiritustehase omanikfirma Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov ütles, et lepingu sõlmimisele eelnes pikk töö. “Pool aastat kulus selleks, et saada end nii-öelda laua taha, seejärel läksime Berni, rääkisime, kes me oleme, kust tuleme, mida teeme ... Aga kui kohale jõudsime, öeldi, et olete tublid poisid, toode on hea, hind okei, kuid neile on tähtis see mahetoote juurde käiv ökoloogilise jalajälje teema, et neil naabrid itaallased pakuvad oma asja,” kirjeldas Ivanov läbirääkimiste kulgu.

Mõne aja pärast saadi Helsingis siiski uuesti kokku ja Sven Ivanov soovitas šveitslastel küsida itaallaste käest, millega need oma piiritust teevad, mis on kütuseks. Tuli välja, et maagaas. Ivanov: “Aga meie siin Eestis kasutame ­ainult taastuvenergiat – nii elektrit kui ka sooja toodame ainult puidujäätmetest.”

See muutis juba asja. Nii jõudsidki šveitslased tänavu suvel Rakverre ja siinnähtu avaldas neile muljet. Kogu asja võti oli tänavu avatud elektri- ja küttejaam. Lisaks sattusid nad siia ajal, mil ettevõte avas Tallinnas atraktiivse jääbaari, ja asjad hakkasid sujuma.

Šveitsis on alkoholitööstus riigi monopol ning seda korraldab seal Alcosuisse. See tähendab, et kogu piiritus, mis Šveitsi tuuakse, tuleb sinna selle firma vahendusel.

Sven Ivanov andis mõista, et Šveitsiga seondub kvaliteet: kui ütled “Šveits”, siis rohkem pole vaja lisada, tähendab, see on kvaliteetne. Selles mõttes oli väljakutse väga suur. Igatahes viidi juba augustis esimesed kaks konteinerit piiritust Euroopa südamesse prooviks, ning kui tarneahel oli läbi proovitud, sai leping sõlmitud.

Seejuures oli tähtis, et autotranspordile eelistati meretransporti, mis omakorda vajutab jälle väiksema ökoloogilise jalajälje.

Rakvere piirituse valisid šveitslased otsapidi küll isikliku suhtlemise kaudu, kuid samas oli see siiski teadlik valik, sest Rakverest otsiti turgu väljaspool Euroopa Liitu, kes kaitseb oma turgu tollimaksudega. Šveits teadupärast Euroopa Liitu ei kuulu.

Asjale võib läheneda nii ja naa, kuid lõpuks loeb ikkagi kvaliteet, võttis Sven Ivanov, kelle sõnul läheb Rakvere mahepiiritus 90% ulatuses Eestist välja, jutu kokku.

Kolmeaastane leping tagab piirituse igakuise väljaveo – kogus on lepingupoolte kokkuleppel konfidentsiaalne – ja tähendab samas võimalust ka Eesti viljakasvatajatele. Ehkki – väiksemaid koguseid piiritust viiakse ka mujale piiri taha. Fakt on see, et Rakvere piiritustehas ostab tänu sellele tehingule vähemalt kolmandiku Eestis kasvatatavast maherukkist.

Lisaks sellele taotleti ja saadi piiritusele koššersertifikaat, mis oli šveitslastele samuti oluline, kuid piiritustehasele see erilisi lisapingutusi ei tähenda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles