Rakvere piiritustehas on murdnud pärast ligi aastapikkust “lobistamist” oma ökotoodanguga pretensioonikale Šveitsi turule, napsates lepingu itaallaste ees ja saates nüüd tonnide viisi eestimaist piiritust Alpide vahele.
Rakvere ökopiiritus leidis tee nõudlikule Šveitsi turule
26. november 2014, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere piiritustehase väärt diil annab suure võimaluse Eesti viljakasvatajatele ja sel sügisel esialgu kolmeks aastaks sõlmitud leping tagab tehasele lähitulevikus töö.
Rakvere piiritustehase omanikfirma Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov ütles, et lepingu sõlmimisele eelnes pikk töö. “Pool aastat kulus selleks, et saada end nii-öelda laua taha, seejärel läksime Berni, rääkisime, kes me oleme, kust tuleme, mida teeme ... Aga kui kohale jõudsime, öeldi, et olete tublid poisid, toode on hea, hind okei, kuid neile on tähtis see mahetoote juurde käiv ökoloogilise jalajälje teema, et neil naabrid itaallased pakuvad oma asja,” kirjeldas Ivanov läbirääkimiste kulgu.
Mõne aja pärast saadi Helsingis siiski uuesti kokku ja Sven Ivanov soovitas šveitslastel küsida itaallaste käest, millega need oma piiritust teevad, mis on kütuseks. Tuli välja, et maagaas. Ivanov: “Aga meie siin Eestis kasutame ainult taastuvenergiat – nii elektrit kui ka sooja toodame ainult puidujäätmetest.”
See muutis juba asja. Nii jõudsidki šveitslased tänavu suvel Rakverre ja siinnähtu avaldas neile muljet. Kogu asja võti oli tänavu avatud elektri- ja küttejaam. Lisaks sattusid nad siia ajal, mil ettevõte avas Tallinnas atraktiivse jääbaari, ja asjad hakkasid sujuma.
Šveitsis on alkoholitööstus riigi monopol ning seda korraldab seal Alcosuisse. See tähendab, et kogu piiritus, mis Šveitsi tuuakse, tuleb sinna selle firma vahendusel.
Sven Ivanov andis mõista, et Šveitsiga seondub kvaliteet: kui ütled “Šveits”, siis rohkem pole vaja lisada, tähendab, see on kvaliteetne. Selles mõttes oli väljakutse väga suur. Igatahes viidi juba augustis esimesed kaks konteinerit piiritust Euroopa südamesse prooviks, ning kui tarneahel oli läbi proovitud, sai leping sõlmitud.
Seejuures oli tähtis, et autotranspordile eelistati meretransporti, mis omakorda vajutab jälle väiksema ökoloogilise jalajälje.
Rakvere piirituse valisid šveitslased otsapidi küll isikliku suhtlemise kaudu, kuid samas oli see siiski teadlik valik, sest Rakverest otsiti turgu väljaspool Euroopa Liitu, kes kaitseb oma turgu tollimaksudega. Šveits teadupärast Euroopa Liitu ei kuulu.
Asjale võib läheneda nii ja naa, kuid lõpuks loeb ikkagi kvaliteet, võttis Sven Ivanov, kelle sõnul läheb Rakvere mahepiiritus 90% ulatuses Eestist välja, jutu kokku.
Kolmeaastane leping tagab piirituse igakuise väljaveo – kogus on lepingupoolte kokkuleppel konfidentsiaalne – ja tähendab samas võimalust ka Eesti viljakasvatajatele. Ehkki – väiksemaid koguseid piiritust viiakse ka mujale piiri taha. Fakt on see, et Rakvere piiritustehas ostab tänu sellele tehingule vähemalt kolmandiku Eestis kasvatatavast maherukkist.
Lisaks sellele taotleti ja saadi piiritusele koššersertifikaat, mis oli šveitslastele samuti oluline, kuid piiritustehasele see erilisi lisapingutusi ei tähenda.