Vastukaja: Traditsioonid eksperimentaalses linnas

, Rakvere linnavolikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kert Karus.
Kert Karus. Foto: Tairo Lutter

Iga väikelinn võitleb oma identiteedi, eripära ja tähelepanu eest. Kunagisest kreisilinnast tekkis selle aastatuhande algusaastatel võõrkeelse nime sarnasust ära kasutades idee crazy linnast kui millestki ootamatust, uuenduslikust, isegi jahmatavast ja pöörasest.

See kontseptsioon on saatnud linnavõime ja linna tegemisi erineva pöörasuse astmega senimaani. Ja ega selles midagi halba ei olegi. Vastupidi – Rakvere on suutnud teha end rahvaarvu arvestades suuremaks, paista võimsamana, haldusjaotusest ja meediapiiridest kaugemale.

Mõnes mõttes on tegemist müügitööga. Me tahame, et linn paistaks suurema ja ägedamana, et siia sooviksid tulla inimesed üle kogu maailma. Et siia tuleksid turistid, kes elavdaksid linna majandust, panustades majutus-, toitlustus- ja meelelahutusasutustesse; et siia tuleksid kultuuritarbijad, kes käivad kontsertidel ja festivalidel ning jätavad maha toodete ja teenuste eest makstud tasu. See kõik on õige ja vajalik. Tänapäeval ainult oma rahva sisetarbimise pealt majandust ei elavda, seda enam, et tendents on pigem ära minna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles