Ilmapuu, kuusepuu ja elupuu

Tauno Toompuu
, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tauno Toompuu.
Tauno Toompuu. Foto: Arvet Mägi

Kunagi usutud, et ilma hoiab ülal ilmapuu. Kuidagi peab ju taevas maa kohal püsima. Tegelikkuses piisas selliseks ilmapuuks olemiseks lihtsalt ühest väärikast ja vanast puust. Tihti võis see olla mõni kunstpuu, mingi palk või teivas, mida oli hea kaasa võtta ka juhul, kui hõimul tuli teise kohta elama kolida. Ilmapuu, mis ühtlasi oli maailma naba, pidi ikka ligiduses olema. Kus siis veel saab olla maailma keskpunkt, kui mitte seal, kus oleme meie.

Üks teine müütiline puu olnud selline, kust süüa ei tohtinud. Hea ja kurja tundmise puu selles ürgaias, kus inimkonna algus oma inimeseks olemist harjutas, andis inimesele valikuvabaduse. Kiusatused ja eksimisvõimalused peavad ju olema, kuis muidu saab vabadust olla.

Too lugu pärineb ajast, mil inimene hakkas oskama oma taipamisi maailma ja enese kohta kirja panna. Piiblist võime seda meiegi keeles lugeda. Oma usust või uskmatusest hoolimata peame siiski tunnistama, et mingi iva selles kiusatuse ja tollele allumise loos on olemas. Et inimene ise on suures osas selle maailma, ühiskonna ja elu hädade ja probleemide allikas. Ja kui sulle siin midagi ei meeldi ja kedagi süüdistada tahad, siis mine ja seisa peegli ette. Sealt vastu vaatavatest silmadest saavad alguse nii võimalik tuumasõda kui parem ja lootusrikkam maailm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles