Elu võimalikkusest maal

Jüri Jürna
, kunstnik ja väike­talupidaja Miilast
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Jürna.
Jüri Jürna. Foto: Arvet Mägi

Novembri lõpul peeti Tartus maaülikoolis konverentsi peretalude tulevikuväljavaadetest. Üleilmselt on nii, et perefarmid toidavad ära 70% inimkonnast, suurfarmid 15–25% ja mahepõllundus 5–15%. Eestis on perefarme suhteliselt vähe ja needki peamiselt välisfirmade omad. Suurfarmi eeliseks on esiteks see, et võimalik on toota tööstuslikult, teiseks on majandusideoloogia sarnane suurte tööstuste omaga või neilt üle võetud, kolmandaks on saagid seetõttu ka suured.

On tekkinud illusioon, et suurfarmid garanteerivad ühiskonna varustatuse toiduga. Samas on ka perefarmidel hulk eeliseid. Näiteks väikeste tootmisüksustena tihedalt üle maa asudes säilitavad need elu maal ja säästavad kogukonna väärtusi (kool, pood, postkontor, väikeettevõtted).

Miinuseks on see, et perefarm sobib üksnes inimestele, kellele meeldib maaelu ja väiketootmise mudel ehk elu oma mikromõisas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles