Kuidas ma vabanesin narkomaaniast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein, see Kadrina Sikk.
Rein, see Kadrina Sikk. Foto: Meelis Meilbaum

Tunnistan üles, olin pikka aega narkomaan, enne kui pahest vabanesin.

Jõulunarkomaania on omane kogu mu põlvkonnale, tänastele viiekümnestele, kes olid lapsepõlves jõuludest ja jõulunännist ilma jäetud. Kui lisada soveediajale omane kitsikus, on mõistetav, kuidas kapitalismi asjarohkus meid rabas, kingikultusse kammitses, värvikireva nuiaga pähe virutas.

Juba novembri lõpupäevil tuli hoog peale, sundis kammima kauplusi pealinnas, maakonnalinnas,  kodukülas. Peas tukslesid stressina küsimused, mida kinkida, kellele kinkida, kui palju kinkida. Olin täpselt samasugune vilavate silmadega sõltlane, kellesuguseid täna kaubanduskeskustes rüsimas näen ja natuke kurb olen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles