Homme mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid

Lääne-Viru maavalitsus, Rakvere linn, Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi ja Kaitseliidu Viru malev tähistavad Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva kell 11, mil Rakveres Vabadussõja mälestussamba juures toimub mälestushetk.

Pärjad samba jalamile asetavad Lääne-Viru maavanem Marko Torm, Rakvere  linnapea Mihkel Juhkami, Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi juhatuse liige Ervin Piirsalu ja Erik Sild Kaitseliidu Viru malevast.

Marko Torm kutsus kõiki maakonna inimesi heiskama sel päeval riigilipud ja peatuma kell 10.30 ajal minutiks, et anda au Vabadussõja lahingutes langenutele. „Relvarahu aastapäeval mälestame ja avaldame austust neile, kes jätsid ligi 100 aasta eest vabaduse nimel oma elu,“ sõnas maavanem.

Lääne-Virumaal mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnud veel mitmes paigas. Väike-Maarjas kogunetakse kell 10. 20 Vabadussõja mälestussamba juurde.

Kell 10.30 toimub vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamine Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva ning kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

31. detsembril 1919. aastal jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Meie riik kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele.

 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

 Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on riigikogu poolt kuulutatud lipupäevaks.