Putini loodud “Putanitsa”

Kalju Saaber
, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalju Saaber
Kalju Saaber Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui pilt on vale, pole pildil midagi valesti. Seda paradoksaalset ilmapilti pakutakse Euroopale, mis siis, et paljudel on hing sest haige. Mis siis, et kollastel päevalille- ja punastel mooniväljadel langeb rohkesti mehi ning pered jäävad kodutuks. Kui pilt on vale, pole pildil midagi valesti, leiab Putin.

Heidutatud väikeriikidel pole mingit võimalust rahva hinge “väikese eduka sõjaga” ravida – vaenlast otsi endi seast või iseenda seest. Aga endasse sulgudes võivad asjad ruttu hapuks minna: ei elata ju enam külma sõja ajal ega külmkapis. Ühiskonna baromeetrit tuleb jälgida sama pidevalt kui ilmaennustust. Vanal heal Inglismaal võeti puusse pannud ilmaennustajal pea maha. Kogu saareriigi majandus sõltus ju ilmaennustustest. Putin vist seda ei tea. Venemaast on saamas suurim saar avali ilmameres, üksildasem kui kõle Gröönimaa, kus puudub “levi”, ja varsti ei tea seal keegi, kus tõde, kus vale. Baromeetri näitu, st rahva meeleolu, annab ka kunstlikult üleval hoida.

Mõni mees on vägev vett vahtu lööma, teine aga inimelusid. Surma suhtes on inimene suur võhik, kõikidest loomaliikidest vist kõige kehvema haistmismeelega, ei oska tema 21. sajandil seda karta, küll kõiki muid asju, olgu või ebareaalseid, täiesti uskumatuid, fantaasiailma kuuluvaid. Me fantaseerime palju ja tahame olla “ära”. Ja ühel päeval jahmume, et ei oska käänata nii lihtsat sõna kui “surm”. Me pole äkki ses kindlad, oleme unustanud kõik varasemad reeglid, kokkulepped, sest kukkusime oma eluga täpselt sõdadevahelisse aega. Seda on märganud Putin küll.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles