Liikumispuudega laste kaasamine peab olema norm

Monika Haukanõmm
, Eesti puuetega inimeste koja juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monika Haukanõmm.
Monika Haukanõmm. Foto: Internet

Põnevate metsaradade avastamine ja rannaliival jalutamine on enamiku inimeste jaoks loomulikud tegevused, mille kogemist miski ei takista. Enesestmõistetav ei ole see aga liikumispuudega inimestele, kelle jaoks on looduses liikumine tihti raskustega seotud. Kuid kaasamisel tekitavad isegi suuremaid probleeme ühiskonnas levivad tõrjuvad hoiakud, mis on sageli tingitud kogemuse puudumisest ja eelarvamusest.

Tolerantsust ja sallivust on kõige lihtsam kujundada lastes, neid oma erinevate eakaaslastega ühistegevustesse kaasates. Teerajajana saab siin välja tuua Remniku puhke- ja õppekeskuse, millest kujuneb eelolevaks suveks laager, kus hakkavad ühiselt aega veetma nii terved kui ka liikumispuudega lapsed. Lastekaitse liidu ja McDonaldsi initsiatiivil ellu viidav projekt on hea näide kaasavast ideoloogiast ning sellest, kuidas koos õppides ja tegutsedes on võimalik luua eeldus sallivama ja mõistvama ühiskonna kujunemiseks.

Liikumispuudega lapsi kaasates tuleb arvestada, et nende jaoks on vajalikud kohandatud keskkond ja ligipääsetavus. Ka piiratud liikumisvõimega inimesed soovivad olla iseseisvad ja tegutseda võimalusel kõrvalise abita. Seda peetakse silmas ka Remniku laagri kohandamisel, kuhu rajatavad laudteed võimaldavad lastel pääseda ratastooliga nii ühisruumidesse kui mänguplatsidele ja isegi randa, millal tahes selleks soov tekib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles