/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2015/01/09/3665445t1h0a2e.jpg)
Laupäeval, 10. jaanuaril kell 11 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid, kui punavägede poolt hukati Palermo metsas 82 inimest.
Eesti Memento Liidu Rakvere Ühingu eestvedamisel korraldatava mälestustseremoonia avab Vene Õigeusu Kiriku esipreester Aleksandr Lebedev. Traagilisi sündmusi meenutavad Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu esimees Ruuben Lambur, Tööpataljonlaste Ühingu esimees August Kondoja, Lääne-Viru maavanem Marko Torm ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Rakvere põhikooli esindab mälestustseremoonial viis õpilast koos huvijuhiga, auvalves seisavad Kaitseliidu Viru maleva noorteorganisatsioonide liikmed. Kohal on ka Rakvere Memento Ühingu liikmed.
Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu esimees Ruuben Lamburi jaoks tähendab see päev ühte kohutavat seika Eesti rahva elus. „Rasket mõrva, mida on tulnud Eesti rahval taluda juba iidsetest aegadest peale. Olgu see siis Põhjasõja ajal, Vabadussõjas – need on võõra võimu kuriteod meie rahva kallal ja see on paratamatus. Ega meie ei tea, mis lähitulevik võib tuua,“ rääkis Ruuben Lambur mälestustseremoonia eelsel päeval.
Lääne-Viru maavanem Marko Torm toonitas, et vägivaldsele äärmusele ei ole vabandust ja hukatuid pole unustatud. „Taolisele vägivallale ei ole vabandust ja hukatuid ei unustata kunagi. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega.“
Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918. aastal toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv (25. jaanuari 1919.a ajalehes „Vaba Maa)": „Peale kuulihaavade oli suurem osa püssitikkudega rinnust ja kehast läbi torgitud ja sisikonnad välja puistatud, jala- ja käeluud katki murtud ...".
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.
Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.