Vastukaja: Veel üks lugu tagumikust

Marko Pomerants
, riigikogu liige, IRL
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Pomerants, IRL.
Marko Pomerants, IRL. Foto: Erakogu

Vastus Valdu Toomla avalikule kirjale 6. jaanuari Virumaa Teatajas

Ma olen mitmel korral teinud sama vea, mida praegugi. Mõistlik oleks riigikogu liikmetele suunatud avalikud kirjutised lihtsalt lasta kaduvikku vajuda, sest ainus (telefoni)toru tõstja saab tavaliselt teise suraka veel vastuse sisu kommentaarideks. Aga võtan järjekordse riski ja püüan kommenteerida Valdu Toomla poolt tõstatatud probleeme, seda enam, et olen olnud õiguskomisjonis seotud korrakaitseseaduse menetlemisega. Seega ei saa öelda, et lihtsalt vajutasin nuppu ja millestki aru ei saanud.

Sant naaber on nuhtlus, selge see. Naaber peaks olema selline, kellele saad hädas loota ja kellega rõõmuhetki tähistada. Mul on siiamaani nendega ka vedanud. Kunagi Kadrina päevil üheksakümnendate alguses helises öösel pool kolm uksekell ja altkorruse venelasest naaber tuli tikku küsima. Aga muidugi on tore, kui öösel magada saab. Mäletan oma ühte esimest Soomes-käiku ja väikest veinijoomist praeguse Lääne-Viru vapimärgi kavaleri Tapio Mäkeläineni juures. Kell polnud palju midagi, aga Tapio kutsus meid korrale – naabrid peavad puhata saama. Tallinna vanalinna elanikud on pidevas hädas lõbustuskohtadest tuleva lärmiga, aga Tallinna linnavalitsus siin väga sekkuma ei kipu, võtab ette hoopis äärelinnapoodide kottimise. Eks naabrusprobleeme ole meiegi kandis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles