Kiri: Aidakem nõrgemaid!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ei ole harv juhtum, et ühes lemmikloomadega mõnel pereliikmel kassi-koera allergia tekib. Nii juhtus minugagi. Aastaid elasime oma viie kassi ja kahe koeraga rahus, kuni ühel päeval pika haigestumise käigus just see allergia avastati, ehkki aasta varem olid kõik sellekohased testid veel normis olnud. Et olen meedik, mõistsin, mida see tähendab – ükski haigus ei tagane, kui püsib põhjustaja.

Nii hakkasingi igaks juhuks otsima kohta, kuhu oma sõbrad enda tervise halvenedes paigutada. Ehkki sain kokkuleppele ka loomade varjupaigaga Rakveres, otsustasin otsida väiksemat ja vaiksemat kohta. Selle ma Toolse kasside varjupaiga näol ka leidsin. Toimetavad seal Malve ja Olavi Tooming. Mure ära kuulatud, ei tulnud osatamist ega umbusaldust, et küllap on haigus välja mõeldud ja loomadest soovitakse lihtsalt lahti saada. Olin sellise arvamisega enne Toolsesse jõudmist juba kokku puutunud, mis loomulikult väga palju haiget tegi. Ka tingimustes saime kokkuleppele ja süda võis rahule jääda.

Aeg on edasi läinud. Tänu sellele, et tarbin regulaarselt ravimeid, on loomad oma kodus. Tänaseni olen hoidnud varjupaiga perenaisega-peremehega kontakti ning saanud ka sõprade abiga tekkide, patjade ja mööbli näol abi osutada. Pererahva sõnul on rõõm, et hommikust õhtuni on, kelle eest hoolitseda. Aeg lausa lendab seal üksikus kohas metsa keskel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles