Porkuni järvest kadus vesi

Kauaaegne aktiivne Porkuni küla elanik Ain Aasa rääkis, et veetase hakkas järsult vähenema septembris-oktoobris; novembris ja detsembri esimeses pooles kahanes see veel, kuid siis juba aeglaselt. Kuigi päris tilgatumaks järv ei kuivanud, ei näita mõõdik, millelt huvilised veetaset jälgida saavad, praegugi midagi.

“Õnneks oli sügis vihmane ning see on hullemast päästnud,” rääkis Aasa, kelle hinnangul on nüüd värsket vett juurde tulnud ning veetase paarikümne sentimeetri võrra tõusnud. Tase ei ole kõikjal ühesugune, kuid Ain Aasa hinnangul on see praeguseks enamasti vähemalt 50 sentimeetrit, vaid üksikutes kohtades võib olla vähem.

Veekogu, mida rahvas Porkuni järvena tunneb, on tegelikult paisutamisega eraldatud neljaks veesilmaks: Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.

“Täna nägin üle pika aja, kuidas vesi ülevoolust Suurjärvest Aiajärve jõuab,” sõnas eile Aasa, kelle sõnul on suurem mure järve pärast möödas.

Mehe sõnul on selles suhtes hästi läinud, et kalad hukka ei saanud ning neid leidub järves piisavalt. “Praegu olengi kalal ning näkkab küll, loodetavasti enam midagi ei juhtu ka, kui just väga külmaks ei lähe,” rääkis ta.

Aasa selgitas, et kalad võivad hukka saada kahel põhjusel. Kui vesi järvest päris ära kaob, ei pääse kalad liikuma ning jäävad kuivale. Aga ka olukord, kui järv kattub paksu jääga ning jääb ummuksisse, võib kaladele saatuslikuks saada.

Ain Aasa tundis muret ka seepärast, et kalamehi käib Porkuni järvel väga palju. “Me ei tea, mis siin öösel ja hilisõhtul toimub,” ütles Aasa ning lisas, et kõik just alati püügieeskirju ei täida ja kala on jäänud palju vähemaks. “Inspektorid võiksid siia tihedamini asja teha,” sõnas ta.

Porkuni paemuuseumi juhataja Ella Vikk tõdes samuti, et veetase jäi aasta lõpus väga madalaks. “Sarnane olukord tekkis juba teist aastat järjest, veetase kahanes ka 2013. aasta sügisel, kuid tookord just aastavahetuse eel olukord muutus,” meenutas Vikk.

Ella Vikk ütles, et Porkuni järv on jää all ning vett ta seal veel voolamas pole näinud, kuid allikad kindlasti töötavad ning põhjavee tase tõuseb. “Luhad on kohati vee all,” sõnas ta.

On juhtunud ka seda, et Porkuni järves saab käia suisa kuiva jalaga. Seda võis teha 2003. aasta kevadel, kui vesi kadus sootuks. Ka 2006. aasta suvi ja sügis olid vihmavaesed, järv jäi taas tilgatumaks ning hukkusid alles kolm aastat tagasi sinna toodud kalad.

Porkuni järve täielik kuivamine ei ole seotud kohaliku inimtegevusega. Pandivere veenappuse põhjustajad on karstunud aluspõhi, väga kuivad suved ja sügised, ka kiirelt saabuv talv. Sellest tuleb põhjavee taseme kõikumine äärmusest äärmusesse.