Töövõimetuspensionär hukkus elumaja põlengus

Elumaja tulekahjus kodu kaotanud mees ja tema alaealine poeg olid põlengu hetkel Põltsamaal sugulasel külas. Vihula valla sotsiaalnõunik Eha Veem rääkis, et elumajas oli kaks korterit. Ühes elas 55aastane mees, kes põlengus hukkus. Teises korteris elasid isa ja poeg, kes esialgu jäävadki Põltsamaale sugulase juurde, kel on oma maja. Sugulane olevatki ise kodu kaotanutele peavarju pakkunud.

Veemi sõnul on vald ühendust võtnud Põltsamaa kolleegidega ja sealt lubati leida lapsele võimalus õpingute jätkamiseks. Kui isa ja poeg otsustavad tagasi tulla, siis Veemi sõnul annab vald neile elamiseks sotsiaalkorteri.

Tules hukkunud 55aastane mees oli töövõimetuspensionär, keda vald aeg-ajalt toetas, näiteks küttepuude või ravimite ostmisel.

Päästekorraldaja saatis tulekahjule pritsimehed Rakvere ja Kunda komandost, Võsu vabatahtlikud ning meedikud. Päästjate kohale jõudes põles ühekorruseline puust elumaja lausleegiga, katus oli juba sisse kukkunud.

Ida päästekeskuse valvemenetleja Viktor Balobani sõnul on esialgu raske öelda, kust ja miks tulekahju alguse sai, sest elumaja hävis. Sündmuskohal oli jälgi alkoholi pruukimisest. Hukkunu poja ütlusel oli isa suitsetaja, suitsuandur olevat majas olnud, kuid mitte selles toas, kust leiti hukkunu. Tulekahju täpsemad asjaolud selguvad menetluse käigus.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb inimese surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Lääne-Virumaal on tänavu hukkunud juba neli inimest. Mullu terve aasta jooksul kaotas maakonnas tulekahjus elu kolm inimest.

Päästeamet kutsub kõiki üles olema tähelepanelikumad nii lahtise tulega ümberkäimisel kui ka suuremat tähelepanu pöörama kodude tuleohutusele – aeg-ajalt tuleks üle kontrollida küttekolded ja elektrijuhtmestik.

Ka on tulekahjud näidanud, et ühest suitsuandurist majapidamise kohta ei piisa traagiliste tagajärgede ärahoidmiseks. Töökorras väike elupäästja peab olema igas toas.

Tuleohutusalaseid nõuandeid saab ööpäev läbi töötaval infotelefonil 1524, samuti saab sealt endale koju tellida päästespetsialisti.

Päästeameti juhi Kuno Tammearu sõnul jõuavad päästekomandod nii Eestis kui ka mujal maailmas tulekahjude puhul sündmuskohale enamasti liiga hilja, sest tulekahju nähtavate märkide ilmnemisel pole enam võimalik inimest päästa. “Alustasin päästjana tööd 22 aastat tagasi ja kogu selle aja jooksul on päästekomando jõudnud tulekahjule enamasti siis, kui kedagi enam päästa ei ole,” ütles Tammearu Postimehele. “Vahel on meil vedanud ja me oleme inimelu päästnud. Kuid kui leek on juba väljas, oleks see päästjate jaoks liiga hilja juba isegi päästeameti maja kõrval Raua tänaval.”

Tammearu lisas, et Eestis on päästjate reageerimiskiirus väga heal tasemel. “Näiteks Soomes samale rahvaarvule sellist reageerimisvõimekust ei ole, meie elupäästevõimekusega komandod jõuavad elanikeni natuke kiiremini kui Soomes,” märkis Tammearu.

Päästeameti juht ei ole nõus kriitikaga 2012. aastal korraldatud päästekomandode reformi aadressil. Reformi käigus vähendati päästekomandode arvu 81-lt 72-le, kuid suurenes elupäästva päästeteenuse kättesaadavus suuremale hulgale inimestele.